Kärdla Keskväljaku ääres on kuus ülekäigurada, mille kivikate kevadeks osaliselt välja vahetatakse, et muuta tee ületamine ratastooliga liikleja jaoks senisest turvalisemaks.
Autoga Keskväljaku ülekäigukohtadest üle sõites on erinevus asfaltteega tunda, kuid midagi erilist selles pole. Ratastooliga, millel autoratastega võrreldes hoopis väiksemad rattad, tuleb nurgeliste ja laiade vuukidega teekatte puhul hoopis tähelepanelikum olla.
“Kui liikuda tavalise ratastooliga nagu minulgi on, üle krobeliste kivide, siis raputamisele lisaks kipuvad rattad mõne nuki taha kinni jääma ja kui see juhtub hoo pealt, võib tool küliligi minna,” kirjeldas ohtusid Jaanus Jesmin, kes kasutab ratastooli igapäevaselt ligi 20 aastat. Saime tema ja ta kaasa Dianaga väljakul kokku, et ülekäiguradasid testida.
Ilusad kivid, aga…
Valisime katseks Rookopli ja Uue tänava ristmiku, mis kummagi tänava suunas mitmekümne meetri pikkuselt kaetud täringukividega ja kus ülekäigurajad markeeritud erinevalt laotud kividega. Sõidutee ja mõlemale poole jääva parkla-ala piiril olid madalad äärekivid. Väljas oli paari soojakraadiga kuiv ilm.
Sõitnud mõned korrad üle sõidutee, nentis Jesmin, et kui ta esmalt pidas suuremaks takistuseks ülekäiguraja katet, siis kohapeal osutus keerukamaks pigem äärekividest ülesaamine. Üksi, ilma saatja abita liikudes pidi ta tõstma ratastooli esimesed rattad õhku ning hetkeks jääma püsima vaid kahele rattale.
Siiski nõudis ka tänava ületamine klompkivide vahel kogu tähelepanu, et mitte eksida. “Selleks, et aru saada, mida ratastooliga liikudes tuleks arvestada, tuleks sellesse istuda ja proovida erinevates kohtades toime tulla,” ütles Jesmin. Ta oli nõus, et piisaks ka sellest, kui planeerijad-projekteerijad tõesti kuulaks, mida asjaosalised tegelikult vajavad, et mugavalt ja ohutult avalikes kohtades liikuda.
Lisaratas abiks
Jesmin rääkis, et tema tooli jalatoe külge saab kinnitada suure lisaratta, mida ta kasutab pikematel sõitudel, näiteks minnes Kärdla äärelinnas asuvast kodust kesklinna. “Kui ma lähen matkale – pikem sõit on matk minu jaoks – lisarattaga mul probleemi ei ole ja saan keerulistest kohtadest üle,” oli ta rahul, et keegi sellise vahendi on välja mõelnud. Samas ei saa lisaratast siseruumides kasutada ega ka kaasas kanda, sest see on päris suur. Selleks, et autoga näiteks Keskväljakule kohale sõita ja seejärel ratastooli istuda, vajab ta abilist, kes tooli autost välja ja tagasi tõstab.
Kui Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaalosakonnast uurisin, kas nende poole on pöördutud Kärdla Keskväljaku ülekäiguradade teemal, vastas sotsiaaltööspetsialist Kairi Priit, et nendele ei ole tulnud ühtegi kaebust ega märguannet raskuste kohta tee ületamisel. “Samuti ei ole ühegi teise objekti kohta laekunud sotsiaalosakonda ligipääsetavuse teemalisi teateid,” kinnitas Priit.
Nõuded tulid hiljem
Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak juhtis tähelepanu, et eelmisel aastal valminud Kärdla Keskväljak ehitati 2019 jaanuaris välja antud ehitusloa alusel.
Pool aastat enne ehitusloani jõudmist, 2018 mai lõpus, kui väljaku teedeosa oli suuresti projekteeritud, andis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välja määruse, milles olid kirjas puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele. Üks punkt selles määruses keelab ülekäiguraja liikumissuunal teekattematerjalina kasutada muna-, täringu- ja muud ebatasast ning laia ja sügava vuugivahega paigutatavat kivi, välja arvatud muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal.
Nii ei sobitu enne vastavate nõuete kehtestamist projekteeritud ülekäigurajad praegu kehtivate nõuetega ega arvesta puudega inimeste erivajadusi.
Tänavu mais tegi projekti rahastaja, Riigi tugiteenuste keskus väljaku ülevaatusel ettekirjutuse vahetada Kärdla Keskväljaku ülekäiguradade täringukivid.
Pihlak ütles, et läbirääkimiste tulemusel ei ole vaja asendada kive kogu ülekäiguraja ulatuses, vaid piisab ühe meetri laiusest alast. Betoonkivid pannakse kahele Uue tänava ja neljale Rookopli tänava ülekäigukohale.
Rajad saavad siledad kivid
Parima pakkumuse nendeks töödeks esitas OÜ Riburada, millega vald sõlmis lepingu maksumusega 11 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Pihlak täpsustas, et tööde eest tasutakse valla eelarvest, kasutades selleks raha, mis jäi väljaku eelarvest üle – seda oli 45 000 eurot. “Seega jääme rahadega ettenähtud piiresse,” kinnitas ta.
Tööde valmimine sõltub ilmastikuoludest, kuid kokkuleppe järgi on hiliseimaks tähtajaks eeloleva aasta 30. aprill. Ettevõtte juhataja Denis Lukas ütles, et vastu talve nad töödega ei alusta, vaid ootavad sobivamat aega kevadel.
Küsimusele, kas on veel teada sarnaseid kohti keskväljakul, mis parandamist vajavad, vastas Pihlak: “Praegu teadaolevalt ei ole, kuid garantiiperiood on poole peal, seega on meil veel aega jälgida väljaku elu ja näha, kuidas sellele mõjub kasutamine.” Ta lisas, et ülekäiguradade kivivahetuse puhul ei ole tegu garantiitöödega.
