10. septembri pärastlõunal toimus Pühalepa külas Põlise leppe kivide juures väike meelespidamine lahkunud Inglismaa kuninganna Elizabeth II auks. Liiliatega kaunistatud leinapärja asetamise saateks ütles sündmuse korraldaja Tõnu Otsason: “Vennasrahvaste Hiiumaa ja Inglismaa ühise leina märgiks.”
Otsason peab Pühalepas asuvaid Põlise leppe kivisid Eesti jaoks sama olulise tähendusega monumendiks nagu on Inglismaa jaoks Stonehenge. On ju Stonehenge Inglismaa, Põlise leppe kivid Eestimaa suurim megaliitehitis. Selle rõhutamiseks hakkaski ta iidset pühapaika Hiiumaa Stonehenge’iks kutsuma.
Tänavu aasta juunis, kui kuningannal täitus 70. valitsemisaasta, projekteeriti Inglismaa Stonehenge’i kividele valgusfotod Elizabeth II valitsemisajast. Otsason otsustas seda eeskuju järgida ning ka Hiiumaa monumendil sellele tähtsündmusele tähelepanu tõmmata. Juunikuisel ajaloo piknikul avas ta pidulikult tahvli, millega saatis õnnesoovid mereriigi kuningannale.
Juba 2012. aastast seisab Enn Johannese kujundatud kivisid tutvustaval infotahvlil ka uskumatu lugu sellest, kuidas Eesti oma ingliskeelse nime on saanud. Nimelt külastanud kord Hiiumaa vägilast Leigrit kangelane Inglismaalt. Põlise leppe kivisid nähes lausunud ta hämmeldunult: “What a stone!” (Milline kivi!) Nii saanudki eesti ingliskeelseks nimeks Estonia ehk kivine maa.
Hiiumaast ja Inglismaast kui kahest suurest mereriigist rääkis hiljuti ka vallavanem Hergo Tasuja: “Kas see oli põhikooli ajalootunnis või kusagil mujal õpitud tarkus, aga mäletan, et maailmas oli kunagi kolm suurt mereriiki. Inglismaa, Hiiumaa ja… no kolmas ei tule meelde.”
Hiiu huumor või päriselu, aga üks on kindel – Elizabethi surm läheb korda kõigile, kes me jagame Inglismaaga sarnaseid väärtusi ja tõekspidamisi, on Otsason veendunud. Paremat kohta lapsena pereringis Lilibetiks hüütud kuninganna liiliapärjaga mälestamiseks kui Inglismaa Stonehenge’i vääriline megaliitehitis Hiiumaal, on ilmselt tõepoolest raske leida.
