Connect with us

Taristu

Tuleviku töö- ja teenuskeskkond kujuneb Kärdla riigimaja näitel

EKRAANIKUVA
Antropoloogid, kes teevad eeltööd Kärdla riigi- ja kohtu­maja ruumiprogrammi jaoks, tõdesid konverentsil Mõtte­muutjad, et hea töökeskkond tähendab enamat kui ruutmeetrite ja sahtlite arvu heledate seintega kabinetis.
Tulevase Kärdla riigi- ja kohtu­maja töökeskkonna uuring on alles pooleli. Eeskätt ootavad selle tulemusi arhitektid, kellele uuringu­tulemused on üheks lähte­kohaks hoone projekteerimise järgmises etapis.
Läbiviidud vaatluste ja intervjuude vastu on huvi laiemgi – seda näitas eelmisel nädalal toimunud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) korraldatud konverents “Mõtte­muutjad 2021”, kus kaasaegne töökeskkond oli üks kesksetest teemadest.
Maakonnakeskustesse rajatavatest 18 riigimajast neli on valmis, kolm valmivad eeloleval aastal. RKASi riigimajade projekti juht Kärt Vabrit ütles, et järgmiste puhul soovitakse võtta arvesse varasemaga kogunenud tarkusi. Eesmärk on ehitada üha kvaliteetsema töö- ja teenuskeskkonnaga hooneid, mille ülalpidamiskulud oleks mõistlikud ja avalikud teenused ühe katuse alla koondatud.
Vabrit toonitas, et kvaliteedi mõiste muutub ajas, kuid see käib kaasas inimeste arusaamade muutumisega. “Pelgalt kulu- ja pinna­efektiivsuse näitajad ei täida kvaliteetse ruumi ootust,” põhjendas ta, miks seati fookus inimesele ning vajadusele tema käitumist ja arvamusi tundma õppida.
Ruumid ristkasutuses
Mõtteviisi muutust näeb Vabrit selleski, et ruumide planeerimisel on võetud kasutusele jagamismajanduse idee – ruumid on ristkasu­tatavad. Nii ei ole kõigil ühes hoones paiknevatel asutustel vaja osalise kasutusega ruume, vaid näiteks koosoleku- ja puhkeruume ning klienditeenindusalasid saab kasutada ühiselt.
Vabrit tõstis esile, et riigimajad on Eestis eeskujuks ligipääsetavuse tagamisel, seda nii teenuste tarbija kui pakkuja jaoks.
Ettekandja sõnul lisab heade ruumilahenduste leidmisel väljakutseid ka see, et tarbijal ja teenuse pakkujal on erinevad, mõnikord lausa vastandlikud ootused. Kui kohaliku elaniku jaoks on mugav kui kõik riigiasutused ja -teenused on toodud ühe katuse alla, tähendab see samas, et teenust pakub 15–20 erinevat asutust, mille klientuur on väga erinev. Näiteks Kärdlas kolib aastal 2023 valmivasse riigimajja 17 asutust.
Kõlama jäi tema mõte, et riigimaja on oma olemuselt koostööprojekt. Vastastikku on seotud elanikud ja eri ametite teenistujad oma­vahel ning riigimajade rajamine toimub riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Eestis on taolise koostöö mastaap 18 hoonet ja 1500 töökohta.
Kärdla riigimaja puhul on tema sõnul eriline, et rajatakse uus hoone. “Seetõttu me võtsime aja, et minna süvitsi kohaliku töökultuuri ja teenus­keskkonna uurimisega,” juhatas Vabrit sisse järgmise esineja.
Rakendusliku Antropoloogia keskuse projektijuht Sigrid Solnik tutvustas kuulajatele esmaseid kokku­võtteid, milleni antropoloogid Kärdla riigiasutuste töötajaid küsitledes jõudsid. Näiteks joonistus selgelt välja, et avatuse ja ligipääsetavuse kõrval on vaja arvestada konfidentsiaalsusega. Vastasel juhul on see pingete tekkimise koht ja Solniku sõnul ei ole vahet, kas tegu on põllumajanduse või lastega tegeleva asutusega. Oma osa etendab tema sõnul ka väike kogukond, kus mõnikord lähevad levima meelevaldsed tõlgendused.
Kärdla riigimajas käinud antropoloogidele jäi iseloomulikuna silma siinne suhtumine, et “alati leiab lahenduse”. Solnik kirjeldas üht juhtumit lähiminevikust, kus liikumispuudega isik, kel polnud ligipääsu teisel korrusel asuvas kabinetis töötava riigiametniku juurde, sai siiski oma mured lahendatud. Nimelt läks ametnik hoopis autosse, kus täideti blanketid ja avaldused ning probleem sai lahendatud.
Nagu mujal, nii ka Kärdlas on riigiametnike töö viimastel aastatel muutunud multifunktsionaalseks ehk inimesed teevad eri laadi tööülesandeid, mis kiirelt vahetuvad. Kuna töö on kolinud veebi, on selleks vaja head internetiühendust ning ruume, mis ei kajaks. Teisalt on Kärdlas nappinud sobiva suurusega koosolekuruume ning helikindlate ustega kabi­nette. Antropoloog rõhutas, et ruumi loomisel peab arvestama inimesi, kes seal hiljem tegutsevad ning asju, mida seal aetakse. Uuringud näitavad, et siis on töötajad rahul oma tööga ning see omakorda peegeldub teenuses, mida nad osutavad.
Konverents Mõttemuutjad 2021 on järelvaadatav veebis

Mõttemuutjad 2021

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Galerii

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames toimunud avatud laeva üritust külastas rohklt huvilisi kogu saarelt. Lisaks EML Wambola külastamisele sai tutvuda ka erinevatest riikidest pärit...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Uudised

Kuu aega enne 99. sünnipäeva suri Rootsis Lindigös Amanda Mast, kelle kodumetsas Paopel pandi 2019. aasta sügisel toime suur metsavargus. Kolme kahtlusaluse üle hakkab...