Connect with us

Uudised

Töötukassa valiti unistuste tööandjaks

ERAKOGU/MARKETINGI INSTITUUT
Konkursi “Unistuste tööandja 2022” võitjaks kuulutati veebruari alguses Eesti Töötukassa, seda nii avaliku kui erasektori arvestuses.
Eesti Töötukassa Hiiumaa osakonna juhataja Jana Tammeveski ütles, et tema arvates on nende asutus unistuste tööandja sellepärast, et neil kuulatakse iga inimest. “Hästi palju ettepanekuid, mis tulevad töötajatelt, jõuavad erinevate muudatusteni,” ütles ta. Tammeveski tõi esile ka selle, et nende juhtkond ei ole kõrgel ja kaugel, vaid töötaja lähedal.
Kaks korda aastas kogutakse töötajatelt muudatus­ettepanekuid ja juhatus käib vähemalt korra aastas kõikides maakondades kohtumas osakonna kõikide töötajatega.
“Siis küsitakse ja päriselt kuulatakse, kuidas asjad koha­peal on,” kinnitas Tammeveski, et on rahul tööandja sisulise suhtumisega. “Isegi, kui on olukord, kus vaja kehvemaid uudiseid öelda, siis tehakse seda kuidagi pehmemalt, pakutakse teisi või uusi lahendusi.”
Teenusekonsultant Ülle Mänd lisas, et oluline on see, et töötajad saavad oma mõtteid rääkida valjusti: “Me ei pea kartma, et ütleme midagi valesti.”
Mõlemad avaldasid rahul­olu, et tööandja pakub kaugtöövõimalusi, paindlikku tööaega, puhkust 35 päeva, palju erinevaid koolitusi. “Saame ennast pidevalt arendada ja ei teki kordagi paigal­tammumise tunnet,” ütles Ülle Mänd.
Lisaks korraldatakse töötajaile tervisenädalaid ning hüvitatakse nende tervise- ja spordikulusid.
Jana Tammeveski rääkis lisaks, et igal aastal käivad hindajad väljastpoolt Töötu­kassa teeninduskohtades küsitlemas ja olukorda hindamas ja siis on juhtunud, et välishindajad isegi ei usu, kui rahul Töötukassa töötajad tööandjaga on. “Mõned osakonnajuhid on rääkinud, et välishindajad ei usu, et nad päriselt ka on oma tööandjaga rahul. On arvatud, et inimesed räägivad nii-öelda kohustuslikku kõik-on-hästi-juttu, aga see ei ole nii.”
Hea on nende sõnul ka see, et lisaks töötajatele kogutakse tagasisidet ka klientidelt ja koostööpartneritelt ja sellega arvestatakse.
Muidugi on ka Töötukassas teatud raamid ja reguleerivad õigusaktid, kuid see ei takista olla unistuste töö­andja, kinnitasid nad.
Tunnustamisel sõnas enam kui 900 töötajaga töötukassa personalijuht Kristiina Palm, et tiitel tuli neile suure üllatusena, sest teadlikku tööandja brändi kujundamist alustasid nad alles kolm aastat tagasi. Palm märkis, et missioonitunne on väärtus, millele töötukassa oma meeskonnas panustab: “Meil on tugev väärtuspõhine organisatsioonikultuur. Inimesed tunnevad, et viivad ellu olulist missiooni, toetades eestimaalasi aasta­kümnete jooksul sobivaimate tööalaste valikute tegemisel, makstes kiirelt ja täpselt toetusi ning luues selleks kõigeks toetavaid süsteeme.”
Konkursi kolm vaadet
Konkursi “Unistuste tööandja” sõnum on, et oluline on mitte ainult näida, vaid ka olla parim tööandja oma inimeste jaoks. Selleks analüüsiti konkursil kandidaate kolmes vaates ning igale uuringus osalejale anti tagasi­sidena detailne ülevaade tulemustest.
Esimese vaatenurgana selgitati välja, kuidas näevad juhid oma organisatsiooni kui tööandjat. Teisena saadi läbi töötajate arusaam, kuidas näevad töötajad oma organisatsiooni kui tööandjat ning kolmandaks selgitati koostöös CV-Keskusega, millisena paistab ettevõte potentsiaalsetele töötajatele.
Eestis valiti unistuste tööandjat üheksandat aastat järjest. See on personali­töötajate seas hinnatud konkurss-uuring, mis aitab ettevõtetel mõista oma tugevusi tööandjana ja leida üles kitsaskohti.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...