KESKKONNAAMET/ AIMAR RAKKO Olgugi et ka sel aastal on enamikus maakondades püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on teist aastat järjest Hiiumaa. “Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda,” selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus saadetud pressiteates.
Samal põhjusel on püük keelatud ka Saaremaal Karujärves.
Kitsendusena jäi kehtima ka jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões.
“Vähipüük keelatakse neis veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki, ogapõskset vähki, selgitas Tuus, et võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi.
Millistel veekogudel vähki püüda tohib ja millistel mitte, tasub igal kalastajal enne püügileminekut üle kontrollida Riigi Teatajas ilmunud määrusest “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal”.
Sellest aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügipiirang ja ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda kuni 100 vähki ühes ööpäevas.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsa-orgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb kohe püügikohas veekogusse tagasi lasta.
“Kui aga tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta,” ütles Tuus. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel keskkonnaametit.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tuletas meelde, et haiguste leviku vältimiseks tuleb vähipüügivahendeid pärast püüki desinfitseerida ning jätta päevaks päikese kätte kuivama. “Nii hävivad kõik jõevähki ohustavad haigustekitajad,” ütles Rakko. Ta rõhutas, et haiguste ja võõrliikide leviku vältimiseks ei tohi vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse, ka kodutiiki mitte.
