Ühel päiksepaistelisel neljapäeval võis mööduja Reheselja pritsikuuri ümbruses näha ebatavaliselt aktiivset tegevust.
Kümmekond inimest tegid värvimistööd, mille tulemusena said vana Reheselja pritsikuur ja suur külakiik uue ja värskema väljanägemise.
Lähemal uurimisel selgus, et tegutsejad olid vabatahtlikud Swedbankist.
“Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama pisut kaugemalt,” ütles Swedbanki Hiiumaa ärikliendihaldur Elmo Harjak. Kuus aastat tagasi tegi Swedbank algatusena Kärdlas korda kahe silla ümbruse ja värvisid sillapiirded.
“Nii nagu Kärdla kohvikutepäevade positiivsest eeskujust on tänaseks nakatunud kogu Eesti, nõnda on ka meie aastatetagusest initsiatiivist kasvanud Swedbankis üleeestiline aktsioon,” selgitas Harjak.
Seda, mida vabatahtliku tööna ette võtta, otsustavad inimesed ise, pank pakub selleks puhuks võimalust saada lisaks üks tööst vaba päev. Samuti on tööandja valmis korvama osa aktsiooniga seotud kulutustest.
Algatus on kiiresti kosunud ja näiteks mullu tegi 1200 Swedbanki töötajat üle Eesti 80 erinevat heategu.
Reheselja pritsikuuri ja külakiike värvisid Swedbanki ärivaldkondade juhid Tallinnast, Tarmo Vipre Saaremaalt ja Elmo Harjak Hiiumaalt.
Objekti valiti selle olulisuse tõttu kohalikule kogukonnale. Reheselja pritsikuur on ehitatud aastal 1932 ja hoone oli algselt vabatahtlike pritsimeeste seltsi kasutuses. Kolhoosiajal sai hoonest põllutööliste hommikune kogunemiskoht ja sealsamas peatus ka piimaauto. Nüüdseks on pritsikuurist saanud küla postimaja, kus postiljon saab mugavalt jagada kogu küla ajalehed ja kirjad. Viimastel aastatel on lisandunud veel raamatukogu funktsioon – külarahvas on toonud sinna hulgaliselt raamatuid, mida sealt igaüks laenutada saab.
Hoone olulisust küla sümbolina näitab inimeste endapoolne suur panus hoone kordategemisel – näiteks toodi 2007. aastal hoonesse elekter ja plaan on taastada endisel kujul hoonet varasemalt ehtinud torn.
“Tore on abiks olla sellise, kogukonnale olulise, objekti kordategemisel – kõik osalejad olid selles suhtes ühel meelel,” rääkis Harjak. “Südame tegi soojaks ka külainimeste positiivne suhtumine – abistajatele toodi õunu ja suitsukala.”
Harjak kinnitas, et kindlasti soovivad vabatahtlikud Swedbankist ka järgmisel aastal midagi sarnast Hiiumaal ette võtta. Lisaks kutsutakse ka teisi tööandjaid üles sarnastel alustel vabatahtlikku tööd soodustama.