Connect with us

Uudised

Suuremõisa parki planeeritakse

KRISTIINA HELLSTRÖM
Hiiumaa ametikool on algatanud projekti, mille tulemusena valmivad vana ja auväärse Suuremõisa pargi muinsuskaitse eritingimused,
rekonstrueerimisplaan ja hoolduskava.
Suuremõisa pargil on üllatavalt pikk ajalugu, mis ulatub Rootsi aega. Kõige vanem pargiosa – korrapärane viljapuuaed marjapõõsaste, humalate ja pargipuudega rajati 17. sajandi teisel poolel, kuid juba enne seda oli mõisa juures köögiviljaaed. See aed asus tõenäoliselt tiikide piirkonnas, mis siiski kaevati mõnevõrra hiljem.
Taga-park ehk lossist ida poole jääv müüridevaheline pargiala rajati küllap koos lossi ja tiibhoonete ehitamisega 18. sajandi teisel poolel. Lossi ja jõe vahel asuvad metsaheina­maad kujundati maastikupargiks 19. sajandi algupoole. Sajandi teisel poolel rajati uus viljapuuaed, kirsi­aed ehk praegune kooli­aed, kapsaaed, mis asub viina­köögi varemete juures ja kolm kasvuhoonet. Veel tehti täiendavaid istutusi parki ning pandi kasvama tamme-, kastani- ja sanglepaalleed.
Sajandi lõpul kujundati mõisa metsaülema Karl Ahrensi juhtimisel jõeäärsed liivased karjamaad männi ja tamme-kultuurpuistuteks. Seal katsetati ka erinevaid võõrpuuliike, millest paremini on kohanenud vene lehised, sitka kuused ning euroopa (valged) nulud. Põhiliselt kasvavad pargis siiski looduslikud puuliigid – tammed, saared, jalakad, pärnad, männid ja kased.
Kõige paremini iseloomustab Suuremõisa parki ehk sõna järjepidevus – iga ajastu, iga valitseja on siia midagi lisanud. Kõige vanemad säilinud puud võivad olla istutatud 18. sajandi teisel poolel ehk krahvinna Stenbocki ajal, kõige nooremad on pandud kasvama paar aastat tagasi. Ikka on leidunud inimesi, kes pargist on hoolinud ja selle edasikestmise nimel andnud oma panuse.
Kahjuks ei ole paljusid pargis toimunud töid viimase 100 aasta jooksul dokumenteeritud. Eriti hämar on periood 1930–1940, samuti nõukogude­aastad, mil suuremad taas­tamistööd toimusid 1970ndate lõpul. Ehk on selle artikli lugejate seas neid, kes midagi neist töödest mäletavad või on isegi osalenud? Andke palun endast märku!
Ehk on ka kellelgi vanu fotosid, st vanemaid kui 20 aastat, mõisast, pargist, jõeäärsetest heinamaadest, viljapuu- või kapsaaedadest? Ehk ka
kaheharulisest Rüütlitammest (paviljoni mäe vastas), mis kukkus pooleks 1978. aastal? Punasest tammest jõe ääres, mis kukkus ümber nähtavasti möödunud aastal ja kastanialleedest?
Vana Käina maantee ääres, lagunenud pargimüüriga paralleelselt, kasvas veel selle aasta alguseni kena pärnade rida, 18 puud. Aastarõngaste järgi otsustades jõudsid nad saada pea 60 aasta vanuseks.  Kas keegi teab, kes nad istutas – see pidi toimuma 1950ndatel? Maha võeti nad igatahes vallavanema initsiatiivil, kes eiras nii muinsuskaitseinpektori kui allakirjutanu soovitusi. Kuna puuderida kasvas samas kohas ka 20. sajandi algul, tuleb mahavõetud pärnad ilmselt uute puudega asendada.
Kas keegi teab täpsustada, millal lammutati paviljon “Paabeloni mäel”? Kas kunagi 1960ndatel?
Kas viljapuuaed tiigi ja müüri vahel juuriti lõplikult välja 1980ndate algul? Kas keegi mäletab, millised viljapuud seal kasvasid?
Kelle eestvedamisel ja millal on parki puid istutatud nt Taga-parki okaspuid, tammesid, kastaneid, üks pappel?
Kas on midagi teada pargi aednikest mõisaajal? Allakirjutanul on andmeid vaid viimasest mõisa aednikust aastatel 1923–1929, kelleks oli August Nõmmeots.
Kui teil on andmeid või fotosid, siis palun helistage või kirjutage: Kristiina Hellström, tel 5194 2047,
Kristiina.Hellstrom@mail.ee
Projekti rahastab looduskaitse programmist keskkonna­investeeringute keskus. Riigihanke võitis OÜ Artes Terrae Tartust, alltöövõtjaks on allakirjutanu koos OÜga DAGOpen. Töö valmimistähtaeg on järgmise aasta märts.

KRISTIINA HELLSTRÖM
maastikuarhitekt

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...