Hiiumaa on suhtelise vaesuse näitaja poolest Eestis teine, milles mängib rolli maakonna väiksus, keskmisest vanem rahvastik ja hiljutine koroonakriis.
Statistikaameti poolt avaldatud suhtelise vaesuse näitajate tabelis on Hiiu maakonna määraks 31,6%, millest kõrgem on vaid Ida-Virumaa 38,3%. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul näitab suhteline vaesus sissetulekute ebavõrdsust erinevates piirkondades. Suhtelises vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek on väiksem kui 736 eurot.
Statistikaamet kasutab sissetuleku arvutamiseks ekvivalentnetosissetuleku metoodikat, kus tulemuse saamiseks arvestatakse ka leibkonna suurust. Sissetuleku arvestuses võtab Hiiumaa 1267 eurose summaga küll koha sisse keskmiste seas. Madalaim on Võru maakonna sissetulek 1173 euroga ning kõrgeim Harju maakonnas 1654 euroga. Suhtelise vaesuse määra mõjuriks on Anet Müürsoo sõnul suuresti Eesti keskmine vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri. „Veel näeme, et suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul,“ selgitas Müürsoo.
“Suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem.”
Suhteline vaesus Hiiumaal tõusis 6,6%.
Hiiumaa rahvastiku suhtelist vanust arvestades mõjutabki Müürsoo toodud keskmise vanaduspensioni suurus palju vaesuse määra. Eestis elavad suhtelises vaesuses enim just 65aastased ja vanemad üksikud inimesed, kes moodustavad leibkonna ja seetõttu on sissetulek madal. Suhtelise vaesuse määr kasvas Hiiumaal aastaga 6,6%, mis oli Eestis samuti üks suurimaid. Arvestades, et 2021. aasta andmed on kogutud
2020. aasta kohta, on tõenäoline, et suurt kasvu põhjustas koroona pandeemia ning sellest tingitud majanduslikud raskused, mis saartele eriti rängalt mõjusid. Olgu selleks siis kasvõi turismisektori ära kukkumine. Võrreldes Saaremaaga on Hiiumaal suhtelise vaesuse määr 10% kõrgem ja kukkumine olnud aastaga 5% suurem. Siinkohal saab põhjuseks tuua Hiiumaa väiksuse, kus kõikvõimalikud protsessid võimenduvad rohkem ning annavad statistikas kiiremini ja raskemini tunda. Sellest annab aimu ka suhtelise vaesuse määra viimase kümne aasta aegrida. Eestis on määr olnud suhteliselt stabiilne, kuid Hiiumaal üsna hüplik. Nii oli näiteks 2011. aasta määr (andmed 2010. aasta kohta) 25%; 2018 aastaks tõusis 33,9% peale ning peale paariaastast langust jätkas määr 2021. aasta seisuga taas üle 30%. Eestiga võrreldes suuremaid muutusi Hiiumaal neil aastatel toimunud ei ole.
Eesti keskmine suhtelise vaesuse määr on 22,8%. Kõige madalam on see näitaja Harju (18,1%), Järva (18,9%) ja Tartu (20,9%).
