Connect with us

Uudised

Suhtekorraldusest ja koostööst

Viktor Rõbtšenko
Eelmisel sajandil alanud linnastumise ja kodumaalt väljarände protsess ei taha peatuda.
Maal elades saab materiaalses mõttes hakkama küll, kui perel on töötahet, oma peretalu, mis piisavalt sisse toob, ja kui tühja-tähjale kulutusi ei tehta. Kui peres on transpordivahend, et poodi ja arsti juurde saada, lapsed koolibussile viia, soovi korral tõmbekeskusesse teatrissegi sõita.
Ometi ei ole kõigi külainimeste jaoks elu nii lihtne, eriti vanematel ja üksikutel inimestel, kes ongi valdavalt meie hajakülade elanikud. Valdavalt erksad, endast ja oma külast hoolivad, kuid üksi oma mõtetega olles, tuleb jõuetuse tunne. Külainimene, kui tema õue naabri korstna suits ei paista, räägib ehk omaette või koeraga, kuid inimene vajab teist inimest, kes sind kuulaks, sooviga mõista ja toetada.
KÜSKi mullu toetatud projekt “Kodukant Hiiumaa kommunikatsioonialaste oskuste tõstmisel lähtuvalt organisatsiooni eesmärkidest” andis meile võimaluse käsitleda suhtekorraldust nii kodukandi juhatuse liikmete seas, kui ka siduvat suhet pere-küla-külavanem-selts-omavalitsus. Projekti raames viidi läbi kahepäevane koolitus, kus käsitleti organisatsioonisisest kommunikatsiooni Kodukandi viieliikmelises juhatuses, kokkuleppeid ja hea meeskonna ehitamist; loodi suhtlusliinid seltsidega ja seltside vahel – küladelt küladele. Parem oskusteave. Idee ja sõnum kogukonnale nähtavaks.
Tegime tihedat koostööd avaliku sektoriga: igas vallas toimusid töötoad, kus arutati suhet küla-külavanem-külaselts-külamaja-vald ning võimalusi tihedate ja hästitoimivate suhtlusliinide seadmiseks.
Selleks, et hoida kokku inimeste aega ja transpordikulusid, lülitasime valdades toimuvate töötubade juurde valdu ja seltse puudutava ühisteema, KOPi poolt rahastatud projekti “Külamajade majandamisest Hiiumaal”. Töötubades käsitlesime külamajade haldamist, kasutamist, nende majandamisega seotud probleeme. Tulevikusuund on  kujundada need keskusteks, mis soodustavad kogukonnatunnet ja ühistegevust ning kus pakutaks piirkonna vajadustest lähtuvaid teenuseid ja piirkonda tutvustavaid tooteid.
Huvikaitse muutub oluliseks
Perioodil 2014–2020 plaanitav omavalitsusreform tugineb tõmbekeskuste mudelile ja selle tulemusena väheneb arvatavasti omavalitsuste arv. Hiiu maakonda võib jääda üks omavalitsus, millest tulenevalt külade, külavanemate ja -liidrite roll kohaliku elu arendamisel suureneb ja muutub järjest olulisemaks.
Sellest tulenevalt on vaja toetada ühtehoidvate kogukondade tekkimist ja tõsta nende huvikaitsesuutlikkust, et külakogukondadel oleks soov ja oskus oma elukeskkonda ise kujundada.
Huvikaitse tugevdamisega kohalikul tasandil on Hiiumaa Kodukandi eesmärgiks areneda ka ise tugevamaks külade eestkõnelejaks.
Valdade töötubades räägitu oli avameelne ja aus, kantud koostöövajadusest: on vaja rohkem külaga suhelda, küla või kogukonna eestvedajat kuulata ja saadud infot usaldada.
Mõtted ja väljaütlemised, mis kordusid kõigis valdades läbiviidud töötubades:
– külade, külavanemate ja -liidrite roll kohaliku elu arendamisel suureneb;
– külavanemat on vaja, olgu ta siis ühe suure küla või kandi (4…6 väikest küla) “hääletoru”;
– külavanema valib külainimeste või valla algatusel kogukond ise ja see on vabatahtlik amet. Ometi peab initsiatiiv praegu siiski veel tulema valla poolt: on vaja külarahvas kokku kutsuda ja selgitada inimestele, et seda on vaja nende endi huvides;
– hiidlane on tagasihoidlik ja kannatlik, samas võib ta valda tulla ideega, mis vajab arendamist. Seetõttu tuleb vallaametnikul olla heatahtlik kuulaja, et tulijalt “uba” ikka kätte saada ja nõu anda, kust abi otsida;
– külavanema statuut; vabatahtlikult tehtav töö mõistliku aja ja võimaluse piires. Kütusekulud, mis otseselt seotud külaasjade ajamisega, katab vald;
– külavanemaid on oluline kaasata vallavolikogu komisjonidesse;
– külamajade majandamine, funktsionaalsus, teenused kogukonnale ja külalistele, reklaam;
– külamaja vajab mitmekülgsete oskustega palgalist (0,5 kohta) perenaist, kes hoiab maja korras, tunneb pakutavaid teenuseid ja külarahvast, aitab infot otsida, on ettevõtlik ja hea suhtleja;
– maaelu heaks tegutsevad vabaühendused väärivad tunnustust, Kodukandi poolt ellukutsutud tunnustusüritused on vajalikud ning omavalitsusjuhi tänuavaldus oleks tunnustatule suureks lisaväärtuseks;
– oluliseks peeti valla ja liikumise Kodukant regulaar-set koostööd. Üheskoos jõuti mõttele, et Kodukant osaleks koos külaelu eestvedajatega igas vallas vähemalt üks kord aastas vallavolikogu laiendatud istungil;
– MTÜ Hiiumaa Kodukant tegevus vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste suhtekorralduse- ja kommunikatsioonialaste kokkulepete käsitluses oli vajalik.
Osalesime strateegia koostamisel
Hiiumaa Kodukandi juhatuse liikmed osalesid Hiiumaa arengustrateegia 2020+ koostamisel  juhtrühmas ja komisjonide tööprotsessides. Allkirjastades partnerlusleppe, mille üheks kaalukaks eesmärgiks on “avaliku sektori, ettevõtjate ja vabaühenduste ühisest huvist kantud sidus tegevus, tugev kodanikuühiskond, eri osapoolte koostöö ja eri koostöövormide laialdasem kasutamine”, võtsime endale kohustuse anda oma panus kavandatu elluviimiseks.
Selle aasta jaanuaris sai kinnituse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant strateegia aastateks 2014–2020, mille tegevusgrupis  allakirjutanuosales.
Tegevusgrupi aruteludes toodi välja, et elanikkonna vähenemine valdades jätkub, et kogukonnateenuste pakkumine maapiirkondades saab üheks võtmetegevuseks, et külamajade arendamine keskusteks ja valmisolek teenuste pakkumiseks saab toimuda üksteist mõistvas ja arvestavas koostöös kohalike omavalitsuste, LEADER-tegevusgrupi ja maakondliku arenduskeskusega.
Selleks, et külamajad oleksid jätkusuutlikud, seal tegutsevad ühendused varustaksid piirkonda vajalike teenuste ja toodetega ning aitaksid seeläbi kaasa töökohtade loomisele, on vaja:
– võtta omaks mõtteviis, et MTÜ ehk vabaühendus võib tulu teenida ja seda oma tegevustesse investeerida;
– suurendada koolitustega kohalike ühenduste ja eestvedajate majandusalaseid teadmisi;
– ühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö loomine ja tähtsustamine kogukonnapõhiste teenuste väljaarendamisel ja pakkumisel;
– ühiskoolitused külaelu eestvedajatele ja kohaliku omavalitsuse töötajatele;
– uute liidrite ja eestkõnelejate leidmine ning motiveerimine;
– nõuandetegevuse korraldamine küladele (mentorprogrammid).
MTÜ Hiiumaa Kodukant juhatus on seisukohal, et meie tegevus vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste suhtekorralduse- ja kommunikatsioonialaste kokkulepete käsitlemisel oli tõhus ja vajalik.
Oleme kokku seadmas vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste suhtekorralduse- ja kommunikatsioonialaste kokkulepete paketti, mille mõju on pikaaegne ja mis tugevdab koostööd kogukonnas tervikuna. Valmimas on uus koduleht aadressiga www.kkh.ee.
Meie soov on jõuda juba sel aastal kirjaliku koostööleppeni Kodukant Hiiumaa ja valdade vahel eesmärgiga parandada suhtlusvõrgustiku toimimist ning aktiveerida külade ja valla omavahelist koostööd. Meie motoks on: “Räägi inimestega!”.

Ester Tammis
MTÜ Hiiumaa Kodukant

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...