Urmas Selirand Omal ajal lendas sarnane lennuk, vene nimega Li-2, mida tegelikult Tuglaseks kutsuti, Tallinn-Käina liinil. Allakirjutanul on selle lennukiga reisimisest ja sellest, et iga lennukiosa pääl olid salapärased kirjad “Made in USA”, hääd mälestused – mugavas lennukiistmes oli laps nagu ema soojas süles.
Aga Helsingist Malmi lennuväljalt startinud iludus on Soomes olnud 15. sellisest praeguseks ainuke lennukorras õhusõiduk.
Lennuki sünniaeg on jõululaupäev 1942, sünnikoht USA-s California Douglas Aircraft Company tehases. Soome osteti Lady 19. juunil 1948. Esmase teenistuse järel lammutati ta 1960. aastal tagavaraosadeks, aga pandi taas kokku 1963. aastal.
Soome õhujõud loovutasid Lady 1986. aastal Airveteran Oy-le ja sealt alates on ta peamiselt talgutöödega asjahuviliste poolt lennukorras hoitud. Talvel ei lennata, vaid hoitakse lennukit Vaasa lennuväljal angaaris. Aastas kulub hooldustöödele u 1000 töötundi, lennutunde tuleb 50 ümber. Vajalikke osi saab üsna odavalt Ameerikast, rehvid valmistatakse Mehhikos ja Taimaal, ka Soomes on üht-teist varuks.
Praegu on Lady põhimehhaanikuks Pauli “Speedy” Fallström, kes allakirjutanule lahkelt oma hoolealust tutvustas. Ta on ka üks lennuki omanikühingu Ilmailuhistoriallinen DC-3
yhdistysry liige.
Seekordsel Hiiumaa lennul oli 18 reisijat, enamik Töölö reservohvitseride ühingu liikmeid ja kolm meeskonnaliiget, kes külastasid meie militaarmuuseumi ja tegid Kärdlas bussiekskursiooni. Väga rahule jäädi lõunaga Rannapaargus.
Arvati, et Hiiumaa on sellise ühepäevasegi lennureisiga väga hää külastuskoht ja lubati peagi jälle kohale lennata. Kestab ju lennuaeg Helsinkist Kärdlasse sellise veteranleediga kõigest 45–50 minutit.
Hiiumaa lennuturismis on aga siiski arenguruumi.
URMAS SELIRAND
PS. Eelmine samalaadne vanalennuk, Rootsi lennuveteranidele kuuluv 69aastane Douglas DC-3C ehk Daisy maandus Kärdla lennuväljal 1. septembri algul.
HR
