Mul oli au pisut tunda seda suure südamega saarlast, kellele läksid korda ka naabersaared, elu Eesti saartel. Elavas maailmas ei kao keegi ega miski jäljetult. Tänumeeles võib külastada mälestuste maailma, ent tunnetada ka elu jätkumist.
Saime Arnega tuttavaks pärast seda, kui olin loobunud maakonnalehe Hiiumaa toimetamisest. Olime teinud katset ühendada vallalehti Hiiu Teataja nime alla, pakkumaks lugejale mingit alternatiivi. Sõrve päritolu Arne oli olnud vaevalt viis aastat Meie Maa omanik, kui asutasime iganädalase Hiiu Lehe saarlaste väljaande kõrvale.
(Kohalik) ajakirjandus oli Arne hobi. Kirg. Armastus. Inspiratsiooniallikas. Arne võis tundide kaupa arutleda maakonnalehe muutmisest lugejasõbralikumaks, kuulas huviga meie väikse toimetuse muresid ja rõõme ning pakkus lõputult ideid, kuidas lehe külgi temaatiliselt sisustada. Harvad ei olnud pikad telefonikõned Rootsist, ikka ajalehe teemadel. Arnel jätkus energiat sõita sageli Rootsi ja Kuressaare vahet ning põigata teinekord Kärdlassegi.
Unistasime suurelt, toetades üksteist mõttega, näha rohkem maakonnalehtede ühiseid väljaandeid,
et maakondade omavahelist läbikäimist edendada. Meie Maa ja Hiiu Leht ühendasid jõud kohe suvelehe tegemisel – Saaremaa Suvenädalast sai 1997 Saarte Suvenädal. Hellitan end mõttega, et tänu sellele said suured saared teineteisega teatud määral tuttavamaks pärast nõuka-aegset äralõigatust. Saarte majandus- ja kultuuriruum pääses vähemalt osaliselt ühisele paberkandjale.
Hiiu Lehel vedas, teine maakonnaleht pidi siin alla vanduma. Nähtavasti kandis Arne külvatud vaimne seeme head vilja just naabersaarel, sest kui Meie Maa sel kevadel seisma pandi, leidus Hiiu Lehel sõpru, keda väljaande saatus külmaks ei jätnud. Meie Maa lõpetas tänavu aprillis. Vahest lohutas Arnet selle suure kurbuse juures Hiiu Lehe turvaline maandumine? Pea 25 aastat oli ju ka Hiiu Leht Arne südames kinni.
Sõber, kes lahkub, viib kaasa meist tükikese. Arne oli kahtlemata hiidlaste sõber. Nagu oleks kustunud täht – täht, kes tahtis ise ikka jääda tahaplaanile, keda huvitas mitte näimine, vaid ehe olemine. Sisu. Külvatud vaimuenergia laeng püsib meie keskel ühel või teisel moel, keegi ega miski ei kao jäljetult siin elavas maailmas.
Mis seal salata – Rootsi, kus Arne kogu elu pagulasena elas, on Eesti suhtes käitunud kolonistina (kui mõelda vaid pankade käitumisele kodumaal ja siinsetes harukontorites). Kuid eesti pagulased suutsid end seal üles töötada ja aidata oma sünnimaad. Südamest. Südamest tehtud kingid kannavad edasi usku ja lootust. Elu nähtamatu poole üle saame aru pidada just nüüd, jõulude ajal.
Täht kustus. Väärikalt. Võibolla muutus ta planeediks. Ses kujutluses süütan küünla.
ANU PALLAS
Arne Pagili viimane tänu
Jõulu teisel pühal tuli Hiiu Lehele kiri Rootsist, väljaande endise omaniku Arne Pagili lastelt Mats ja Marie Pagililt. Selles teatatakse, et Arne Pagil lahkus 18. detsembril ning päev enne seda sai ta kätte Hiiu Lehe poolt edastatud Hiiumaa Sõber 2021 tänukirja ja -meene, klaasist purjeka. Kirja saatjad rõõmustasid, et isa oli tänumeenet näha saanud ning ütlesid, et nende jaoks saab sellest nüüd mälestus isa armastusest saarte, Hiiu Lehe ja Meie Maa vastu. Veel kirjutasid nad, et Pagilil oli alati hea meel Hiiumaad külastada ning nad sooviksid tänada kõiki Hiiu Lehe praeguseid ja endiseid töötajaid.
Hiiumaa arenduskeskus tunnustas sel aastal Hiiumaa sõbra tiitliga 25 aastat Hiiu Lehte välja andnud Saaremaa ettevõtjat Arne Pagilit.
HARDA ROOSNA
ja