ÜLO KIKAS Häid uudiseid läkitas hooldekodu juhataja Ülo Kikas, kelle sõnul oli esmaseks eesmärgiks parandada dementsusega inimeste turvalisust ja elutingimusi, et seeläbi suurendada hooldekodu valmidust osutada teenust ka dementsusega inimestele.
Teisalt hakkasid tänavu 1. jaanuarist hooldekodudele kehtima uued riiklikud nõuded koduvälisele hoolekandeteenusele.
Juhataja ütles, et hooldekodu elanikele on nüüd paremini tagatud turvaline elu ja nende võimeid arvestav toetatud toimetulek. Ka uut tegevusluba oli peale uuendusi toekam taotleda.
“Senised kohandused on kooskõlas ka hooldekodu laiendamisplaaniga, luues eeldusi järgnevateks sammudeks, mis ootavad oma aega,” lisas ta.
Tekkis viis vaba kohta
Hooldekodu osutab ööpäevaringset hooldusteenust kuni 16 inimesele, järjekord aga on pidevas muutumises. “Näiteks eelmisel aastal oli elanike liikuvus väga tagasihoidlik – üks inimene lahkus surma läbi ja tekkis üks vaba koht, seevastu käesoleva aasta alguses on koguni neli vaba kohta, kuhu ootame uusi elanikke,” rääkis Kikas.
“Teenuse pakkumisel lähtume inimese terviklikust käsitlusest, võimaldades hoolitsust kristlikel alustel nii ihu, hinge kui vaimulike vajaduste eest,” lisas ta.
Veebruarikuust muutub tõhusamaks ka meditsiiniline toetamine, kui Samaaria Hiiumaa hooldekodus asub tööle õde Lia Vara.
Hooldekodu praeguste elanike vanus on vahemikus 67–97 aastat ning neli viiendikku neist on tugevama või nõrgema dementsuse ilmingutega.
“Tänapäeval vajab hoolekannet üha enam dementsuse sündroomiga inimesi ja ühiskonnal tuleb nende muutustega arvestada,” nentis juhataja.
Tehtud sai palju
Loetelu tehtud töödest on muljetavaldavalt pikk. Hoone siseruumides kohandati ühiskasutusega ruumid ratastoolide ja tugiraamidega kergemini läbitavaks. Selleks ühtlustati erineva kõrgusega põrandapindu ja uksepakke, korrastati majasisesed koridorid ja laiendati kitsad läbipääsud. Seinad värviti, uuendati valgustust ja paigaldati kaamerad. Tualettruumidesse lisati uued toed ja häirenupud. Elutubade uksed muudeti seest lukustatavateks. Põhjalikumalt uuendati kaks elutuba, kuhu lisati häirenupud. Saali soetati suurem teler, sülearvuti, juhtmevabad kõrvaklapid ja trenažöör. Maja tagakülje trepile ehitati külgseinad ja varikatus. Kohanduste tulemusel paranes ruumide kasutusmugavus, turvalisus ja üldine esteetika ning lisandus tegevusvõimalusi.
Hooldekodu õueala piirati turvalisust silmas pidades aiaga. Ehitati elektroonilise lukustusega jalgväravad. Jalutustee sai ovaalse kuju, lisati uued pingid ja eri kõrgusega kõrgpeenrad taimedega tegelemiseks. Jalgteed valgustati, laiendati terrasse, ehitati treppe ja kaldteesid ligipääsuks nii majast kui õue poolt. Terrassile sai päikesevari. Aeda istutati põõsaid ja püsikuid, korrastati roosipeenar. Orienteerumise lihtsustamiseks paigaldati õuealale viidad ja infotahvlid.
Juhataja sõnul saab kohanduste järel õueala kasutada hooldekodu elanike igapäevaelu elavdamiseks. Tänu kaasaegsetele positsioneerimisseadmetele, kukkumisanduritele ja sidevahenditele aga on abi dementsusega inimestele operatiivsem. Lisandus võimalus privaatseks videokõneks lähedastega.
Kokku investeeris MTÜ Samaaria Eesti Misjon eelmisel aastal Hiiumaa hooldekodu keskkonna kohandamiseks dementsusega inimeste jaoks 86 000 eurot. Suurima osa ehk 84,4 protsenti investeeringust moodustas sotsiaalministeeriumi projektitoetus.
13 000eurose omaosaluse katsid annetused Oleviste koguduselt ja Hiiumaa vallavalitsuse toetus 5000 eurot.
“Projektitaotlusest teostuseni tehti kõik tööd projektijuht Kati Kuke tublil eestvedamisel ja ehitas heas koostöös OÜ Temor Ehitus,” kiitis Ülo Kikas. Kõik tööd projekti kirjutamisest kuni valmimiseni kestsid pool aastat.
