Pea nädal pärast “Meie oma pidu” pidasid ka saarlased laulupidu “Saagu, saagu üks saar”.
See oli mitmekordselt juubelihõnguline – laulupidu toimus 50. korda, 150 aastat sai mööda esimesest peost
Massinõmmes, 450 aastat Kuressaare esmamainimisest ja 25 aastat üleriigilisest meeskooride laulupäevast Kuressaares.
Viimane mainitud veerandsada tõi peole Eesti Meestelaulu seltsi esinduse ja Saaremaa enda meeskoorile lisaks mitu kooritäit mehi Eestimaalt. Nende võimsat laulu võis kuulda peopäeva eelõhtul, 7. juunil Salmel. Esineti täiesti uuel laululaval, millel vanust kõigest kaks päeva! Kontserdi algul süüdati peotuli, mis järgmisel päeval Kuressaare lossihoovi viidi.
Peopäev, 8. juuni oli imekaunis. Päeva hommikupoolne osa kulus proovide tegemiseks. Käisin minagi laululavalt läbi. Parasjagu oli ühendkooride proov. Lava oli äärest ääreni lauljaid täis. Ühtlustati Kait Tamra laulu “Oma saar”. Võimas!
Lava kõrval olid prooviootel pillimängijad. Tore oli näha naabrite peol Hiiu saare rahvast. Eesti saarte noorte puhkpilliorkestri üks osa koosneb ju Emmaste puhkpillimängijatest, dirigendiks Toomas Paap. Kärdla muusikakooli sümfoniett Kristiina Harjaku juhtimisel oli toetamas Kuressaare Muusikakooli sümfoniettorkestrit. Selline kahe saare pillikoostöö on kestnud juba mõnda aega ja loodan, et jätkub ka edaspidi. Meie oma peo ainukesed “väliskülalised” olid ju ka noored puhkpillimängijad Saaremaalt. Soovin vaid, et leiaksime piisavalt tuge sellisele koostööle, sest ega ülemere kokku(mängimine)käimine abita toimida saa.
Kuid tagasi naabrite peole. 15.45 algas Kuressaare keskväljakul rahvamuusikakontsert. Torupill hüüdis peo lahti ja siis hakkasid pillihelide saatel sabatantsuga väljakule kerima rahvatantsijad. Tund pillimängu ja tantsuga lendas kiiresti. Rahvamuusikuid oli kokku tulnud mitmest Saaremaa kandist. Mängiti üksiti, kaksiti ja ühendorkestrina. Küll oli kena. Ja küll tegi kadedaks see pikk pillioskajate rivi. Meie rahvamuusikaharrastajate pink on tunduvalt lühem. Selline pitsu moodi.
Kell 17 algas rongkäik. Kollektiive oli osalemas üle 20, inimesi neis 2300 (võrdluseks meil 320). Rahvast oli teeservale kogunenud palju. Püüdsin oma saare rahva ja vähe tuttavama saarlase hüüdega ära tervitada. Kell 18 läks pidu lahti. Peo kontseptsiooni aluseks olid Saaremaaga seotud tekke- ja loomislood. Lisaks sarnased pärimuslood naabritelt ja laiast ilmast. Keskseks tegelaseks müütiline Ilmalind, kes neid lugusid peol jutustas. Laulude vahel astusid linnuga toredasse vestlusesse kenad noored peojuhid Saare poiss ja Saare tüdruk.
Repertuaari valimisel olime naabritega üsna ühte teed käinud. Ka saarlased seadsid tingimuseks seotuse Saaremaaga või maakonna teiste saartega või siis lood ja laulud, mis kõnelevad saarest või on kirjutatud saarlasest looja poolt. Mitu esinemisnumbrit oli spetsiaalselt tellitud uuslooming või uus seade Saaremaa rahvalaulule.
Kui meie peol oli kolmandik ettekantust moel või teisel seotud Hiiumaaga, siis naabrid olid pea kogu peo repertuaari sidunud “saarelisusega”, jaotades teemad kooriliikide vahel lihtsalt ära. Nii oli ühendkooride teema “saarlane ja saar”, segakooridel “meri ja saar”, meeskooridel loomulikult “mees ja saar”, naiskooridel vastavalt siis “naine ja saar”, mudilaskooridel “loodus ja saar” ja lastekooridel “laul ja saar”. Rõõm märkida, et viimatinimetatute ettekandes sai kuulda ka meie saare helilooja Erkki-Sven Tüüri laulu “Väike Eestimaine laul”.
Mis veel silma ja kõrva jäi? See, et mitmed laulud kanti ette instrumentaalsaatega: puhkpilliorkester, keelpilliorkester või mõni muu pillikoosseis ja selleks kasutati oma ja ka meie noori muusikaõppijaid. Mõne loo puhul vajanuks kokkutegemine ehk veidi rohkem harjutamisaega, kuid selle kompenseeris nooruslik ind. Ka mõni koorilaul vajanuks pikemat lauljatega olemist ehk küpsemist. Silma jäi veel see, et mudilaskooride ja segakooride lauljaid oli rohkelt. Mõlemaid 500 ümber. Samas kui lastekoorid ja naiskoorid pisut kesisema numbriga läbi pidid ajama. Alla 200 laulja liigis. Sama meil. Koolikooride lauljate arv on üsna napp. Seepärast ühendasime seekord maakonna mudilas- ja lastekoorid ühtseks Hiiumaa koolinoorte ühendkooriks. See kosutas lauljate arvu pea sajani. Meie kaks naiskoori ootavad aga kindlasti lauluhuvilisi juurde. Praegu saame kahe koori peale ühe koori mõõdu.
Silma jäi ka see, et publikut oli meeldivalt palju. Pingiread ilusasti täis. Hiljem sain teada, et numbriliselt küll poole vähem kui esinejaid, kuid tehes väikese liitmistehte, sain peo hetkel lossihoovis olevate inimeste arvuks rohkem kui Kärdla jagu inimesi. Ja tegemist oli ainult laulupeoga. Kui veel tantsijad kõik haarata!
Kogu kena pidu lõppes aga jalakeerutusega Kuressaare keskväljakul. Sain minagi jala soojaks. Kena pidu oli.
HELLE-MARE KÕMMUS
rahvakultuuri keskuse spetsialist Hiiumaal
