Connect with us

Uudised

Rubriik Kodulinn kauniks

Kehtiv Ehitusseadus määratleb ehitisena maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja.
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoonel on väliskeskkonnast eraldatud siseruum.
Ehitamise all mõistetakse uue ehitise püstitamist, laiendamist või rekonstrueerimist, tehnosüsteemide muutmist või asendamist ja lammutamist.
Ehitamise aluseks on ehitusprojekt. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
Kehtiv planeerimisseadus määratleb planeeringut kui tulevikku suunatud ühiskondlikku kokkulepet tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks. Viimaste lähimaks aluseks lisaks üldplaneeringule ja ehitusmäärusele detailplaneeringu kohustusega alal ongi kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detail­planeering, mis annab ka olulised lähte­andmed arhitektile-projekteerijale ehitusprojekti koostamiseks.
Sissejuhatus sai pikk ja ametlik. Tegelikult on kirjatüki eesmärgiks anda kinnisvara omanikule soovitusi, kuidas käituda ja millises järjekorras samme astuda, kui on saabunud pealkirjas toodud hetk.
Alguseks on soovitav ühendust võtta kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga, et koos üle vaadata olemasoleva kinnisvara hetkeseis, võrrelda selle vastavust nii ehitis-kui ka maaregistris toodud andmetega ja selgitada ehitusõiguse olemasolu ning ehitussoovi sobivust sellega. Kui maatükile on kehtestatud detailplaneering ehitusõiguse seadmisega, tuleb omavalitsuselt taotleda projekteerimise lisatingimusi. Neid võib olla tekkinud juhul, kui planeeringu koostamise hetkest on lähiruumis toimunud muutusi (paigaldatud uusi kommunikatsioone või kehtestatud piirangualasid). Detailplaneeringu puudumisel võib hoonestatud maatükkidel hooneid rekonstrueerida ja laiendada kuni 33 mahuprotsenti, kusjuures ehitusprojekt koostatakse omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. Suurema laiendussoovi korral peab algatama detailplaneeringu ehitusõiguse seadmiseks ja alles selle kehtestamise järel saab asuda projekteerima. Üldjuhul tuleb projekt kooskõlastada kinnistu omanikuga, kohaliku omavalitsusega, päästeametiga ja kinnistut läbivate kommunikatsioonide valdajatega.
Kärdla linna üldplaneeringuga on linnas määratud miljööväärtuslik hoonestusala, mis paikneb valdavalt linna põhjaosas ja mille piiride määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Teemat on käsitletud kahes eelmises artiklis, kuid käesoleva kirjutise kontekstis sellel alal uue hoone planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja olemasoleva hoone rekonstru­eerimise või laienduse projekteerimisel tuleb arvestada lisatingimustega. Siis, kui projekteerimise põhi-ja
lisatingimused on käes, võib alustada projekteerimisega. Iga litsentseeritud ja endast lugupidav arhitekt või insener-projekteerija teab, millised nõuded kehtivad projektile ja projektdokumentatsioonile.
Kui ehitusprojekt on täielikult valmis, tuleb kohaliku omavalitsuse arveldusarvele tasuda riigilõiv ehitusloa taotluse menetlemise eest ja täita ehitisregistri veebilehelt www.ehr.ee võetud ehitusloa taotluse blankett koos ehitise tehniliste andmete blanketiga. Lisades paketile ehitusprojekt, ongi koos dokumentatsioon ehitusloa taotlemiseks. Loomulikult võivad kõik dokumendid olla esitatud elektrooniliselt, allkirjastatult digitaalselt.
Kasulik oleks projekteeri­jaga sõlmida leping, mis sisaldab nii projekti koostamist, vajalike kooskõlastuste hankimist kui ka ehitusloa taotlemist kohalikust omavalitsusest. Selle variandi eeliseks on projekteerija professionaalsuse täielikum ärakasutamine ja kinnisvaraomaniku mugavus.
Peale ehitusloa saamist on õigus alustada ehitustegevusega. Üldjuhul on ehitusloa kehtivus tähtajatu, kuid kaotab oma kehtivuse siis, kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitusprojektis toodud tegevustega.

RIHO TARTU
Kärdla linnavalitsuse arengu-ja majandusosakonna
ehituse peaspetsialist.

Millist hoonet peetakse Kärdla vanimaks hooneks?
Õige vastus eelmisele küsimusele: jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme hakkas levima 19. sajandi keskpaigas.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...