AUTORI KOGU Äsja sai tal valmis osa mahukast uurimistööst, Ristna tuletorni saamislugu, millest osa andis autor avaldamiseks Hiiu Lehes. Indrek Laos ütles, et eesootav tööpõld on lai, Ristna tuletorn alles esimene objekt ja kavas on uurida ka Tahkuna tuletorni ajalugu, aga ka Kõpu tuletorni, mille valmimisest saab tänavu 490 aastat.
Muuhulgas märkis autor, et Ristna tuletorni valmistaja leidmine polnud lihtne: “Nii peab teadma, et Hiiumaa nimetus varasemalt oli Dago ning Ristna oli tuntud kui Dagerort. Kolmandaks tuleb arvestada tehniliste rajatiste anonüümset iseloomu, mille tõttu nende sidumist konkreetse autorlusega ei peetudki oluliseks.”
See, et muilt mailt, Rootsist, Saksast ja Taanist tulnud saart Dagö ja Dagø kutsusid, on teada. Enamik tõlkijaid on leidnud, et see nimi tähendab Päevasaart: dag – päev, ö – saar. Ehk siis saar, mis meritsi tulles on lähtekohast päevateekonna kaugusel. Mida aga võiks tähendada
Dagerort? Sõna algus tuleneb muidugi saare nimest. Sõna ortz, orde, ortt, ort kohtab Marja Kallasmaa koostatud teoses “Hiiumaa kohanimed” (2010) Kalana küla kohta käivas kirjes. Kallasmaa toob kogumikus ära Ristna lähedal asuva Kalana küla võõrkeelsed esmamainingud, mis on ort-lõpulised: 1564 Fiskiare ortz torp (Tiik 1966: 552), vrd. Johansen (1951: 288): 1531 Vischorde, 1635 Fischerortt, 1565 Fischerort (Johansen 1951: 281).
Otsides sõna ort tähendust rootsi ja saksa keelest selgus, et fiskiare ort on rootsi keeles kalapüügikoht, ort saksa keeles tähendab samuti kohta. Ehk võiks siis Ristna kunagise kohanime Dagerort eesti keelde panna kui `koht Päevasaarel`?
