Connect with us

Uudised

Riik ajab töötut tööle

| Hiiu Leht
Kui maksad korralikult töötuskindlustusmaksu ja kujutad ette, et töötuks jäädes võid jääda koju kotile magama, siis eksid – riik teeb kõik selleks, et töötust taas korralik
tööinimene saaks.
Hiiu Lehe poole pöördus Käina valla elanik Indrek Krimm, kes oli väga häiritud, et töötuid justkui sunnitakse töötukassa ja valla koostöös korraldatud tööharjutusel osalema. (Loe lk 2.)
“Mida siis töötutele kolme kuu jooksul pakutakse? Asja nimi on tööharjutusel osalemine. Menüü: heakorratööd, lõunasöök ja taskuraha. Vahepeal mitmesugused koolitunnid, kus siis jutustavad psühholoogid, juristid, sotsiaaltöötajad, kohalikud majandustegelased ja paljud teisedki,” loetles Krimm.
Ta pani pahaks, et kõike seda on needsamad töötud eelmistelgi tööharjutustel korduvalt kaasa teinud.
Tööotsimis­kava
peab täitma
Uus oli tema jaoks, et kuigi osavõtt tööharjutusest on justkui vabatahtlik, olla töötukassal õigus tööotsimiskavas ettenähtud tegevustest ja neis osalemisest keeldujad lihtsalt välja visata ehk arvelt kustutada. Teda üllatas ka see, et Käina vallavolikogu määruse alusel võib aga tööharjutusest keeldujad isegi toimetulekutoetusest ilma jätta.
Töötukassa teenusejuht Anu Tamm selgitas, et töötuna arveloleku otsene eesmärk ongi töö leidmine. Töötukassa roll on sealjuures töötute aktiivne toetamine selles tegevuses: nõustamine, juhendamine ja vajadusel koostöös töötuga seaduses ettenähtud võimaluste raames tööle asumist takistavate asjaolude kõrvaldamine.
Töö leidmiseks koostatakse koos töötuga tema individuaalne tööotsimiskava, ehk teisisõnu öeldes plaan töö leidmiseks, millele allkirja andes nõustub töötu kava täitma. Selleks kohustab teda ka tööturuteenuste ja -toetuste seadus.
Töötukassal omakorda on seadusest tulenev kohustus lõpetada töötu töötuna arvelolek kui too keeldub kinnitamast oma individuaalset tööotsimiskava või ei täida selles kokku lepitud tegevusi kolm korda ilma mõjuva
põhjuseta.
“Igapäevane praktika näitab, et meie klientidest valdav osa on siiski ise huvitatud töö leidmisest ja teevad omalt poolt kõik võimaliku, et täita jõukohasel viisil töötukassaga kokku lepitud tegevusi ja leida selle abil võimalikult kiirelt töö,” kinnitas Tamm.
Uus võimalus
Juhul kui töötu arvelolek lõpetatakse esimest korda see­tõttu, et ta keeldub kinni­tamast (või kolm korda on keeldunud täitmast) töö­otsimiskava, on töötul siiski võimalus end uuesti arvele võtta ja jätkata aktiivseid tööotsinguid.
Kui ka teist korda ühe aasta jooksul lõpetatakse kliendi töötuna arvelolek sanktsioonina (kuna klient ilma mõjuva põhjuseta pole täitnud aktiivsusnõudeid), rakendub töötuna arvele tulekule 90päevane nn ooteaeg arvates viimasest arveloleku lõpetamisest. Peale selle tähtaja lõppemist, ja kui klient on valmis taas aktiivselt tööd otsima ning koheselt tööle asuma, ei ole takistusi tema uuesti töötuna arvele võtmiseks.
Nn “ooteajal” võib klient siiski kasutada töötukassa abi töö leidmiseks, registreerides end töötukassas tööotsijana. Tööotsijatele ravikindlustus ei laiene, küll aga saavad nad töö leidmiseks kasutada töötukassa konsultantide abi nõustamise ja juhendamise näol.
Koos töötu seisusega võib ilma jääda ka ravikindlustusest. Töötukassast selgitati, et ravikindlustus on lisagarantii töötule, aga ainult aktiivse tööotsingu ajal. See kehtib peale töötuna arveloleku lõpetamist veel ühe kuu jooksul. Erandiks on töötud, kelle arvelolek on lõppenud töötuskindlustushüvitise saamise ajal. Nende ravikindlustus kehtib peale arveloleku lõpetamist kaks kuud.
Töötud on töö­­harjutusest huvitatud
Käina valla sotsiaal- ja haridusnõunik Kairi Hiis selgitas, et sotsiaalhoolekande seadus ja mullu jaanuaris vallavolikogu poolt vastu võetud määrus “Pikaajaliste töötute sotsiaalne aktiveerimine” võimaldavad töötu, kes on mõjuva põhjuseta keeldunud tööharjutustes osalemast, tõepoolest jätta mõneks ajaks toimetulekutoetuseta.
“Käesoleva ajani ei ole Käina vallas ühtegi toimetulekutoetuse taotlust rahuldamata jäetud põhjusel, et pikaajaline töötu on katkestanud projektides osalemise – on mõjuvaid põhjuseid ja vähem mõjuvaid põhjuseid,” selgitas Hiis.
Tema sõnul on tegelik olukord hoopis selline, et enamik valla töötuid on väga huvitatud osalemisest erinevatel teenustel ja projektides.
Seda väidet kinnitab ka Hiiu Lehe ajakirjaniku vestlus sel varakevadel Kassaris ranna-ala võsast puhastanud töötutega, kes olid neile pakutud ja juba tehtud tööga väga rahul öeldes, et omaenda töö tulemust on hea vaadata.
“Tööharjutuse teenusel osalemine võimaldab tunda end vajalikuna, tehes kasulikke ja praktilisi tegevusi. See tõstab ka töötu enesetunnet, annab võimaluse kodust välja tulla ning saada uusi teadmisi ja kogemusi,” ütles Hiis.
Tema hinnangul ei ole väheoluline ka lisasissetulek stipendiumi näol.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...