Hiljuti avanes rühmal hiidlastel erakordne võimalus käia uurimas, kuidas kulgevad Suuremõisa lossi taastamistööd. Eriti hinnalised on kunstiteadlaste hinnangul kahe ruumi laemaalingud, mis peaaegu täielikult säilinud.
Seda, kuidas lubikrohvi ja laemaalinguid taastatakse, nägime mõisa kunagises söögisaalis, mille laes kaunid maalingud ja saksakeelne kiri: “Kes tööd teeb, sellele katab jumal laua”.
Maaling hoidis krohvi koos
Söögisaali lagi on saanud põlengu- ja veekahjustusi, mingitel aegadel ehitati saal kahest ruumist kokku ja vahesein eemaldati. Põlengu tõttu oli lae krohvikiht muutunud pudedaks, vahelae eemaldamise ja veekahjustuse tõttu alla vajunud. Lage, millel uhked maalingud, takistas seni alla kukkumast kaitseks pandud traatvõrk.
Selgus, et lae taastamine on päris kunsttükk ja peen töö. Kogenud restauraator Tõnu Vorms ütles, et maalitud laed tahavad erilist hoolt, ülejäänutega on natuke lihtsam. Ametis olid ka äsja Tartu kõrgema kunstikooli lõpetanud restauraator-konservaatorid Kristiina Taluri ja Kaisa Milsaar.
“Probleem oligi selles, et on laetala, siis matt ja täiesti pude krohv, mis on tükkis, ja siis on maaling, mis hoiab seda lahtist krohvi kinni,” kirjeldas Taluri algset olukorda.
Tsemendisüst tugevdab
Restaureerijad rääkisid, kuidas nad esmalt toestasid allavajunud laeosa ja kinnitasid siis lahtise krohvikihi kruvidega puitlae külge.
Lae keskosas oli suur tükk lubikrohvi täiesti puudu ja selle edasiseks varisemiseks olid paigaldatud toed. “Kuna ülevalt sai see laeosa metalljalaga vastu puitu tõmmatud, julgesime võtta suured toed alt ära. Nüüd tuleb siia tekitada uus pind ja olemasolevat tugevdada,” selgitas Tõnu Vorms koos kolleegidega lae all tellingutel turnides.
Tööriistaks, millega nii alkoholi kui tsementi krohvi sisse viiakse, on tavaline süstal. Kohtades, kus praod suuremad, saab kasutada voolikut ja segu suuremates kogustes ka kaugemale laevahedesse saata. “Etüülalkohol läheb ette, see niisutab pinna ära ja siis on niisugune valge pulber – nanotehnoloogiline tsement, mis segatakse destveega ja imbub 24 tunni jooksul krohvi vahele ja tugevdab krohvi,” kirjeldas Vorms tööprotsessi.
Selgitas, et see on injekteerimismört, mis imbub krohvi sisse ja täidab tühimikud, mis vesi lupja välja uhtudes on jätnud.
Lae konserveerimiseks kulus restauraatoritel üle kolme kuu, seejärel peaks järgnema lae toneerimine ja tööjälgede st kruvipeade katmine maalinguga. Esialgu tehti seda vaid ühel laeosal – nii on hea võrrelda, milline oli maaling enne ja pärast taastamist.
165aastased maalingud
Projektijuht Kati Kukk ütles, et söögisaali laemaalingu valmimisajaks peetakse 1850ndaid.
Lossi lagede ja maalingute konserveerimisega tegeleva OÜ Maalingumeister tegevjuht Vaike Vahter selgitas Hiiumaa muuseumis korraldatud vestlusõhtul, et söögisaali laemaalingu põhivärv on roheline umbra, mida on täiendatud musta, valge ja tumepruuniga. Jahisaali lagi seevastu on tehtud hallides toonides. Mõlema puhul on tegemist monokroomse maalinguga, mis söögisaalis on natuke värvirikkam ja üles ehitatud toonide kontrastidele – külm hall ja soe kollane.
Veel konserveerimist ootava jahisaali laemaalingu kohta on teada, et selle all on veel üks maaling – see selgus uuringute käigus –, kuid seda ei avata.