7.päev, laupäev 14. jaanuar – rahvariiete proovimine
Hommikul ärkasime uuesti üles vihmase ja uduse ilmaga. Kooli jõudes jagati meile väikseid sooje ruudukujulisi riisikooke ning maasikaid, viinamarju ja tomateid. Täna pidime päeva veetma Jeonjus. Sõit sinna kestis kaks tundi ja esimese asjana külastasime ühte Kyung-ki paleed, kus nägime Joseoni dünastia 1.valitseja portreed. Lõunasöögiks sõime kuulsat Korea rooga bibimbapi, mis on riis erinevate juurviljade ja lihaga ning mõnikord ka munaga.
Õhtusöögiks peatusime ühes väikeses puhkekohas, kus sõime täidetud saia koos külma mandariini mahlaga.
Lisaks oli palju kõrvalroogi ja üks väike kotlet. Kõhud täis, läksime proovima Korea traditsioonilisi riideid – hanboke. Kõik nägid väga head välja ja tegime poe ees palju pilte. Seejärel läksid osa seltskonda traditsioonilistes riietes ka linna peale veel rohkem mälestusi looma. Lisaks ostsime koju suveniire kaasa. Õhtusöögiks peatusime ühes väikeses puhkekohas, kus sõime täidetud saia koos külma mandariini mahlaga. Pärast seda läksid kõik laiali oma võõrustajate juurde.
Enrico Kiin ja Rasmus Gläser
Erakogu Rahvariietega tänaval.
8. päev, pühapäev 15. jaanuar – väljasõit Jinjusse
Esimest korda kogu reisi jooksul saime hommikul kaua magada. Äratuskell helises 9.30 ja 10.55 liikusime bussijaama. Seal kohtusime sõpradega, et sõita Jinjusse. Suundusime kohe tteokbokki (korea toidu nimi – toim) sööma. Laua peal keedeti valmis rikkalikud supid, milles leidus nii juustu-kui riisipallikesi. Olime eelnevalt lahendanud iseloomutesti, mille vastuseks oli neli tähte. Tteokbokki sees olid tähekujulised riisikoogid ning pidime nendest enda testi tähed leidma. Hiljem tegime veel kerged poodlemistiirud. Ostsime kodustele korralikult Korea maiustusi ja kulutasime raha. Kella nelja paiku suundusime tagasi bussile ja alustasime sõitu kodu poole. Meil oli15 minutit, et panna valmis kõik oma asjad. Võtsime ette teekonna Henri ja Maironi võõrustajate juurde. Ööbisime koos Mariettega nende juures. Kohale jõudes pakuti kohe süüa. Salatilehe vahele tuli panna liha, küüslauku, kimchit, moosi ja seeni. Kõhud täis mugitud, asusime lauamänge mängima.
8. päev, pühapäev 15. jaanuar – sünnipäevalaud ja Korea saun
Hommikul oli äratus kell kaheksa. Külaliskodu pere ootas mind köögis/elutoas/söögitoas kaeutud lauaga, millel kala, riisi, vetikasuppi, vorsti, peekonit, maasikaid, viinamarju ja kooki, sest tähistati sünnipäeva. Küünlad puhutud, kausid tühjad ja kook proovitud, pidime liikuma hakkama, et saada kokku teistega. Isa viis meid autoga bussipeatusesse, kus ootasid sõbrad. Reisiseltskonnaga arutlesime, mida võiksime korealastele Eestis näidata. Kohale jõudes läks osa seltskonnast Korea sauna. Astusime majja, võõrustajad ostsid meile piletid, saime sauna jaoks riided ja läksime riietusruumi. Korea saun on väga erinev Eesti omast.
Kõige soojem oli 68 kraadi, kõige külmem ainult 10 kraadi.
Eestlastel on kodus üks saun, kuid siin on neid koos mitu, mis on kõik erineva temperatuuri ja sisuga. Meie jaoks jäid need külmaks. Kõige soojem oli 68 kraadi, kõige külmem ainult 10 kraadi. Külastasime ka Soome sauna, mida tegelikult ei saa oma 26 kraadiga Soome saunaks üldse nimetada. Vahepeal sõime ka lõunat, milleks olid nuudlid, munad, krõpsud ning sikhye (traditsiooniline Korea jook).
Erakogu Toidulaud oli Koreas alati rikkalikult kaetud.
Rohkem, kui kolm tundi hiljem olime tagasi õues taksot ootamas ja kui see lõpuks jõudis, surusime ennast viiekesi sisse. Juht hakkas küll kohe keelama, ent lubas ikka autosse ning viis poodidega täidetud tänavale. Külastasime paari kohta, kust midagi väga ei ostnud, kuid huvitavaid asju leidus piisavalt. Seejärel avastasime, et buss on kohe väljumas ning hakkasime kiirustades bussijaama minema. Poolel teel kella vaadates oleks pidanud meie buss juba lahkunud olema, kuid jaama jõudes seisis see veel õnneks peatuses. Bussijaamas oli meil autoga vastas ühe korea õpilase isa, kes meid kõiki kümnekesi oma autosse ära mahutas. Läksime neile külla ja sõime jutuvada saatel õhtusöögiks pitsat ja kana.
Jandra-Lisett Uusmaa
9. päev. esmaspäev 16. jaanuar – esinemised ja hüvastijätt
Hommik algas kiirustades. Võõrustajad astusid tuppa ja ütlesid, et nüüd on vaja viie minutiga bussi peale jõuda. Reaalsus oli aga see, et bussipeatuses ootasime veel kümme minutit. Namhae kooli juurest algas sõit Jinjusse. Esimene sihtkoht oli Jinju loss. Tempel oli väga ilus ja suursugune, nagu Koreale kohane. Kohtusime ka Ameerika noortega, kes tulid Lõuna-Koreasse aastaks misjonäritööd tegema.
Sai näha tõelist Aasia elu: kitsaid tänavaid, rolleritega kimavaid kauplejad ja kalakärudega kohalikke mammisid.
Peale lossikülastust läksime sööma. Söögikoht asus Korea traditsioonilisel turul. Algul ehmatasime natuke ära, sest ümbrus meenutas tõelist punkrit – kitsas, palju inimesi, imelik lõhn. Kõhud täis, läksime turgu uudistama. Turul võis kohata kõike, vees sulistavatest kaheksajalgadest magusate pontšikuteni. Sai näha tõelist Aasia elu: kitsaid tänavaid, rolleritega kimavaid kauplejad ja kalakärudega kohalikke mammisid. Võõrustajad soovitasid meil proovida kohalikku maiustust: musta oa täidisega kalakujulist saiakest. Ausalt öeldes meile kellelegi see väga ei maitsenud, aga viisakusest üritasime ikka ära süüa. Umbes tunnike jalutasime veel linna peal ringi ning siis oli aeg hakata Namhaesse tagasi sõitma.
Erakogu Turg oli elamus.
Kooli jõudnud, valmistusime lahkumispeoks. Harjutasime laulud ja tantsud läbi, tegime meigid ja soengud pähe ning oligi aeg peoga pihta hakata. Lahkumispidu toimus kooli võimlas. Esimesena pidas kõne Namhae kooli direktor. Kõnes tõi ta mitu korda välja, kui tänulik ta on, et Hiiumaa Gümnaasium nende kutse vastu võttis. Hiljem pidasid ka teised õpetajad ja ka kaks kohalikku õpilast, Jinsu ja Hegon, kõne. Seejärel tänas Henri meie poolt kooli ning õpilasi imeliste mälestuste loomise eest. Kõned peetud, oli aeg esinemisteks. Korea kool oli ette valmistanud tantsukava ja paar laulu. Tantsud olid kaasahaaravad ning kaasaegsed, rahvale need väga meeldisid. Viimaks oli käes meie esinemiskord. Alustasime oma kava regilauluga, millele järgnes paar meie tantsu. Seejärel esitles Carmen oma imeilusat lauluoskust, millest olid kõik väga vaimustuses. Viimasena laulsime Seouli olümpia laulu “Hand in hand”. Kontsert peetud tegime paar pilti sõpradega ja läksime riideid vahetama. Tagasi tulles oli laud kaetud – koreapärased fritüüritud kanakoivad. Peale õhtustamist otsustasime veidi mängida ja laulda. Mängudeks olid võrkpall, tagaajamismäng “Pätt ja politsei”. Kella kaheksaks olid juba enamus oma kodudesse läinud, kuid meie tahtsime veel uute sõpradega aega veeta ja nende kohta rohkem teada saada. Järgnevad kaks tundi läksid kui linnulennul. Viimased inimesed lahkusid võimlast umbes pool üksteist. Kodudes pakkimine polnud just kõige lihtsam. Olime saanud oma sõpradega nii lähedaseks ja meil tekkis nii lühikese ajaga väga palju ühiseid mälestusi. Õhtu möödus rohkete pisarate ja kohvrite pakkimisega.
Mariette, Kreete, Jandra
10.päev – viimane päev
Meie seiklused Lõuna-Koreas hakkavad lõpule jõudma. Oleme väga tänulikud selle alguses pisut uskumatuna tundunud võimaluse eest minna külla Namhae saarele ja külastada Namhae keskkooli.
Meie koostöö sai alguse heade inimeste soovist luua sõprussuhteid ja jagada kogemusi kahe üksteisest nii kaugel asuva saare ja kooli vahel. Aastapikkune suhtlus läbi videokohtumiste ja koos veedetud aeg näitasid meile, et vaatamata pikale vahemaale ja kultuuride erinevusele on inimestevahelised suhted ja sõprus ikka ühesugune. Kogesime suurepärast vastuvõttu. Korealaste lahkus, südamlikkus ja soov meid esmaklassiliselt võõrustada jääb meelde ja soojendab hinge. Mõistsime taaskord, et erinevused rikastavad. Nägime maailma, imelisi loodusvaateid ja pühasid paiku, kogesime kultuuride erinevust ja jalutasime iidsetes templites, tundsime end hästi ja kohtusime väga toredate inimestega, leidsime sõpru ja tegime plaane edasiseks koostööks. Kui reisi alguses oli hinges pisut ärevust, siis tagasiteel on see muutunud tänulikkuseks ja sooviks kaugeid sõpru samaväärselt võõrustada. Nii teemegi juunis toimuva kohtumise plaane ja loodame, et Koreasse jäänud sõbrad jäävad kohtumisega Eestis ja Hiiumaal sama rahule kui meie vastuvõtuga Koreas.
Kui reisi alguses oli hinges pisut ärevust, siis tagasiteel on see muutunud tänulikkuseks ja sooviks kaugeid sõpru samaväärselt võõrustada.
Olen väga tänulik meie reisiseltskonnale, kellega koos oli suurepärane reisida. Meie kooli õpilased on imelised, hästi kasvatatud, intelligentsed ja arukad noored, kes esindavad oma kooli maksimaalselt hästi. Teie läbiviidud tunnid, laulud ja tantsud, siiras suhtumine, avatud meel, suhtlemisoskus ja inglise keele kõrge tase teeb uhkeks ja näitab, et selleks et olla igas mõttes tasemel ei pea õppima mõnes suures ja vägevas koolis, vaid see võib asuda ühel väikesel saare, olla pisike, armas ja kodune. Tänan lapsevanemaid ja õpetajaid tehtud töö eest.
Olen siiralt tänulik ja õnnelik. Tõestasime taaskord, et õppimine kogudes, kogedes ja kogemata on äärmiselt oluline ja rikastav. Lõime ilusaid mälestusi, saime lähedasemaks, leidsime uusi sõpru ja nägime maailma.
Kallistan teid kõiki! Olete ägedad!
Õppejuht Maris 🙂
