VIIRATSI ANGERJAFARM Pühalepa osavalla vanem Liili Eller ütles, et angerjate eksperimentaalne asustamine on planeeritud MTÜ Hiiukala arengustrateegia tegevustes.
Katseid piirkonna kalavarusid taastada on teinud ka Saaremaa rannakalurid, kes tema sõnul olid eeskujuks.
Päris uudne pole see algatus Hiiumaalgi. Eller meenutas, et eelmise sajandi seitsmekümnendatel asustas klaasangerja maime Hiiumaa rannikumerre kalurikolhoos Hiiu Kalur.
MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla lisas, et Pühalepa osavald on hea partner, kuna nad olid juba varem tegelenud haugi koelmukohtade taastamisega Suuremõisas. Nii oli arusaam kalavarude taastamise vajadusest neil juba olemas. Ka tegeleb osavald Euroopa kalandus- ja merendusfondi toel Naistlaiu kalasadama arendamisega.
Märgistatud angerjamaimude ostuks korraldas osavald hanke. Hangiti maksimumkogust kilogrammides/tükkides 65 000 euro eest. Ainsa pakkumise tegi Viiratsi angerjafarmi omanik OÜ BM Trade, mis selle summa eest lubas tarnida 73 000 maimu. Koos käibemaksuga on projekti kogumaksumus 78 200 eurot.
Ostetud angerjamaimu suurus jääb vahemikku 0,5 grammi kuni 10 grammi ja nende asustamine Hiiumaa rannikumerre jääb pakkuja tööks. Asustaja hooleks on ka maimude märgistamine ja asustamisega seotud dokumentatsioon.
Viljandimaal asuvast Viiratsi angerjafarmist toodavate angerjamaimude uueks koduks saavad teadlaste soovitusel neli Hiiumaa rannikulahte. Hiljemalt 12. septembriks lastakse nad merre Sigala külas asuvasse Allikalahte, Kõrgessaare Kirikulahte, Pühalepa kandi Kukka lahte ja Soonlepa lahte. Esimesed kolm on magedama veega siselahed/-järved, Soonlepa laht on merele rohkem avatud.
Liili Eller rääkis, et asustuskohtade soovitused andis keskkonnaamet, projekti tingimuste kohaselt tuleb asustada vähemalt kolme paika. “Asustuspaikade valikul lähtusime kalandusspetsialistide soovitustest,” lisas Eller.
Küsimusele, kas Hiiumaalgi jõuliselt leviala laiendavad kormoranid kalli raha eest soetatud maimusid nahka ei pista nagu see juhtus Pärnus, vastas Eller, et paikade valikul on lähtutud sellest, et lähedal ei asuks kormoranide pesitsuspaiku.
Angerjas on tuntud oma pika rändetee tõttu – kõik isendid lähevad kudema Atlandi ookeani Sargasso merre. Tagasi Euroopasse tulevad sealt Golfi hoovuse mõju kasutades angerja noorjärgud, klaasangerjad, kes otsivad siin elukohaks mageda veega jõgesid ja järvesid. Kunagisse elukohta Võrtsjärves nad ei jõua, sest Narva Elektrijaama lüüsidest nad üles ei pääse. Seetõttu algas juba 1950. aastatel angerjamaimude kunstlik ümberasustamine. Töö jätkus pärast Eesti taasiseseisvumist ja nüüd toetab seda Euroopa Kalandus- ja merendusfond.
Eksperimentaalset angerja koelmualade taastamist ja maimude asustamist Hiiumaa rannikumerre toetas Euroopa kalandus- ja merendusfond 78 200 euroga, toetuse taotlejaks oli Pühalepa osavalla valitsus.
