Jälgi meid

Uudised

Rannarootslaste küla Ukrainas ootab vabastamist

Sofia Hoas
Gammalsvenskby, 1781. aastal Hiiumaalt välja aetud rannarootslaste koduküla, on praegu vene okupatsiooni all, kuid ootab pikisilmi Ukraina vabastajaid. Laupäeval oli rinne neist vaid 14 km kaugusel.
Möödunud nädala kolmapäeval kirjutas Sofia Hoas Rootsi küla­elanike sotsiaalmeediagrupis Svenskby­borna olukorrast Gammalsvenskbys: “Vana rootsi küla on jälle elektrita. Mure on suur. Öösel saabusid vene väed ohtra moonaga. Nad on end sisse seadnud koolides ja tühjades elumajades. Praegu tegelevad õhukaitse püstipanemisega.” Sarnaselt kulgesid kõik ülejäänud nädala­päevad – elekter tuli ja läks, kosta oli tulistamisi ja plahvatusi ning lennukid lendasid madalalt.
Praegu on Gammalsvenskby küla Venemaa kontrolli all ning kuulub annekteeritud alade hulka. Külaelanikud ootavad Ukraina armee jõudmist väga. Nad on mures oma saatuse pärast vene võimu all. Muuhulgas ähvardavad üleminek rublale, pealesurutud maksud, kohustuslik venekeelne õppekava ja palju muud. Juba praegu on raskusi poest kauba kättesaamisega.
Niinimetatud referendumi ajaks pugesid Gammalsvenskby elanikud oma majadesse peitu ja jätsid õuedele vaid koerad, kes küsitluse läbiviijaid eemale peletaksid. Vastus Venemaaga mitte liituda poleks püssiähvardusel hääletades kõne alla tulnud. Mõned julgemad siiski ütlesid ametnikele otse, et keelduvad hääletamisest.
Gammalsvenskby tähendab tõlkes Vanarootsiküla. Hiiumaalt välja saadetud 967 rannarootslasest jäi 1783. aastaks sinna jõudnuist ellu vaid 135. Läbi raskuste seadsid nad end tühjal asustamata maal sisse ja hakkasid tasapisi küla eluga täitma. Kerkisid uued majad, 1787. aastal valmis ka esimene puukirik. Elati üle Krimmi sõda, Esimene maailma­sõda, revolutsioonid ja Vene kodusõda. 1929. aastal said Gammalsvenskby elanikud võimaluse emigreeruda Rootsi, mida kasutas neist umbes 800. Vaatamata sellele, et Ukrainasse jäänuid raputasid Stalini terror ja Teine maailmasõda, elab Gammal­svenskbys veel praegugi inimesi, kes kõnelevad rootsi keelt.

PIRET EESMAA

Veel lugemist: