Rahvaluuleteaduri tänu avatud raamatukogu eest

Kärdla raamatukogu sai tänutäheks avatuse eest torupilliloo ja raamatu “Hiiumaa meremees jutustab” teise osa.
Laupäeva hommikul helistas rahvaluuleteadur Helen Kõmmus sooviga kokku saada, et kinkida Kärdla raamatu­kogule raamatu “Hiiumaa meremees jutustab” teine osa.
Suur oli aga üllatus, kui ta võttis pakist välja mitu raamatut ja andis tänutäheks igale töötajale personaalse köite. Muidugi koos pühendusega.
“See pole üldse nii tavaline, et suhtusite minusse kui perekonnaliikmesse,” ütles Helen Kõmmus. “Te olete olnud nii usaldavad. Ma olen väga rahul, et Kärdla raamatukogus on avatud raamatukogu võimalus. Te olete lubanud mul siin õhtuti toimetada, raamatukogu on olnud mu teine kodu. Ja mis seal salata, selle raamatu trükiversioon läks teele teie raamatukogust. See on suurepärane võimalus teha kaugtööd ja kasutada väga head Hiiumaa teemalist kirjandust. Parim koht, kus selline raamat välja anda. Jegard Kõmmus oleks olnud rahul!”
Teises osas läheb põnevaks
Kõmmus rääkis, et tema vanaisa Jegard Kõmmus oli kirjahiidlane ja pani kõik Hiiumaa merelood aegade algusest saadik kirja. Esimeses raamatus “Hiiumaa mere­mees jutustab” on kirjas merelood aastani 1939.
“Ja nüüd läheb põnevaks,” lisas Kõmmus. Tema sõnul on raamatu järgmises osas leiduvad lood aastatest 1939–1957 põnevad nagu vestern või seiklusjutud maalt ja merelt. “Siin on kirja pandud kõik need Eesti poiste lood, kõik sõjad ja tagasi­jõudmised, ja meri kõige keskel. Ja hiiu huumorit on ka,” tähendas ta.
Jutuajamise vahele mängis Kõmmus torupillil tänutäheks meremeeste valsi ja küsimusele, mitu osa veel raamatust plaanis teha, vastas ta, et tunneme praegu rõõmu kahe esimese üle.
Leidis vanaisa lood
Raamatu väljaandja on Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastus. Helen Kõmmus aga töötab teadurina Eesti kirjandusmuuseumis Eesti rahvaluule arhiivis, mille eesmärk on välja anda nende kogudes olevaid olulisi ja haruldasi käsikirju.
Kõmmus rääkis, et kui ta oli arhiivi tööle asunud, avastas ta, et seal on väga palju kaastöid tema vanaisalt Jegard Kõmmuselt, kes oli meremees, koduloouurija ja tõeline hiidlane. “Ta pani kirja kõik, mis ta elu jooksul koges, ja saatis väga targalt muuseumisse, lootusega, et äkki keegi kunagi annab välja. Ma leidsin need üles ja tundsin, et mul on nagu rõõm ja väike kohustus need asjad välja anda.”
Raamatu teise osa teeb eriliseks see, et Jegard Kõmmus kirjutas need mälestused ja uurimused Hiiumaa mereloost 1960ndatel. See oli pingeline aeg, kui kõike ei saanud kirja panna ja arhiividesse saata. Arhiivides olid tsenseeritud variandid, kuid Helenil vedas, et ta leidis üles ka originaalkäsikirjad, st tsenseerimata tekstid, kus on kirjas oma aja delikaatsemad ja tõsisemad lood: küüditamine, nende Eesti poiste kadalipp, kes sattusid esimese sund­mobilisatsiooniga Venemaale tööpataljoni ja sealt eluga tagasi tulid.
“Jegard tegi selle teekonna läbi, jõudis Eestisse tagasi ja hakkas Hiiumaa ja Eesti merekultuuri ja meretööd üles ehitama,” jutustas Helen. Jegard oli pärast sõda kapten mitmel Väinamere laeval ja siis ka Heltermaa sadama kapten peagu kümme aastat. Ja kõik need lood on raamatus kirjas.
Raamatu koostamine võttis aega mitu aastat. Peale esimese osa ilmumist 2016. aastal hakkas Helen kohe ette valmistama uut kogumikku. “Ja siis ma avastasin, kui palju on huvitavaid fotosid, mis kindlasti tuleks sellesse raamatusse saada! Nende fotode ja lisamaterjalide otsimine võttis üllatavalt palju aega. Kui saabus uus reaalsus – koroonaaeg –, siis ma lihtsameelselt arvasin, et nüüd on aega raamatut teha, aga kummalisel kombel kõik hoopis hangus ära,” jagas ta enda üllatust.
Nüüd on raamat kohal ja seda saab kas laenutada Kärdla raamatukogust või siis osta Hiiumaa muuseumist, Nelja Nurga galeriist, raamatupoodidest või ka
Helen Kõmmuse enda käest.

ANNELY VEEVO
Kärdla raamatukogu direktor