Raamatukogutöötajad, kellelt nõutakse erialast haridust, saavad Hiiumaal kuupalgaks 400 euro ringis, miinus maksud teeb see kuutasuks 350 eurot.
Kultuuriministeerium saatis äsja välja teate, et maakonnaraamatukogude tegevustoetus kasvas tänavu 5,1 protsendi võrra. Kärdla linnaraamatukogu tegevuskulude toetus kasvas mulluselt 9062 eurolt 9528 euroni.
Raamatukogude toetuse kasv peegeldab kultuurivaldkonna üldist 5,1protsendilist palgakasvu 2014. aastal, seisab pressiteates.
Palgatõus viis aastat tagasi
Linnaraamatukogu juhataja Marika Võsamaa selgitas, et riigipoolne toetussumma on ette nähtud vaid ühele töötajale maakondlike funktsioonide täitmiseks. Mujal maakondades, kus keskraamatukogud komplekteerivad ka teavikud, makstakse sellist tasu neljale töötajale.
Hiiumaa seitse rahvaraamatukogu – Käina, Emmaste, kaks Hiiu valla ja kolm Pühalepa valla raamatukogu, komplekteerivad oma teavikud ise, siin makstakse seda tasu vaid ühele töötajale.
Maakonnaraamatukoguna toimivas Kärdla linnaraamatukogus on tööl viis raamatukoguhoidjat ja koristaja. Palgatõusu pole koguhoidjad näinud 2008. aastast saadik, vastupidi, 2009. aastal võeti ära seni lisaks makstud 13. kuupalk.
Raamatukoguhoidjate töötasud on ilmselt väikesed kõigis saare omavalitsustes, jäädes enam-vähem 400 euro kanti. Kui maksud maha võtta, teeb see 330–350 eurot kätte. Kuigi palganumbritest keegi väga avalikult rääkida ei taha, on palk erialast haridust nõudva ameti kohta väga väike.
Hiiu vallavalitsusel oli kavas kahe omavalitsuse allasutuste töötajate, nagu ka muude asutuste töötajate palgad ühtlustada. Valla rahandusosakonna juhataja Inge Elissaar ütles, et suurt erinevust kahe ühinenud omavalitsuse, Kärdla linna ja Kõrgessaare valla raamatukogutöötajate palkades polnud.
Tekkinud Hiiu valla esimese eelarve projektis puudutab allasutuste palkasid kaks numbrit: tegevuskuludeks on kavas lisada 3 protsenti, kuidas seda jagada, jääb juhataja otsustada, ning kõrgharidusega spetsialisti, töötagu ta siis raamatukogus või lasteaias, miinimumkuupalgaks peab olema 600 eurot.
“Ega allasutuste töötajate palgad, kes omavalitsuse eelarvest palka saavad, pole eriti suured olnud kummaski omavalitsuses, erandiks on õpetajad, kellele riik tagab palga,” nentis Elissaar.
Teavikute toetus vähenes
Teavikute soetamiseks ette nähtud riigitoetus Kärdla linnaraamatukogule vähenes õige pisut – mullu oli see 16 048, tänavu 16 025 eurot.
Võsamaa selgitas, et riigi poolt eraldatakse toetussumma teavikute ostuks lähtuvalt rahvastikuregistri andmetest alanud aasta 1. jaanuaril. Hiiumaa elanike arv on aasta aastalt vähenenud: aastal 2012 oli see 10 124, mullu 10 030 ja tänavu Hiiu maavalitsuse andmetel 9830 inimest.
Ametlikku arvu pole kultuuriministeerium veel raamatukogule edastanud. Ka toetussummad sai Võsamaa teada Hiiu Lehe ajakirjaniku käest, kuna kolmapäevane pressiteade jõudis meediasse enne kui ministri käskkiri raamatukogudesse.
Kui väheneb elanike arv, väheneb vastavalt sellele ka riigi toetus teavikute ostmiseks. Mullu ja tunamullu maksti 1,6 eurot teeninduspiirkonna elaniku kohta. Kokku oli riigipoolne toetussumma 2012. aastal 15 972, mullu 16 048 ja tänavu 16 025 eurot.
Kohalik omavalitsus eraldas mullu raamatute ostmiseks 5000 eurot, lisaks anti 2000 eurot perioodika ostuks. Tänavuse aasta eelarveprojektis on kirjas raamatutele 6000 eurot ja perioodikale 2100 eurot. Kas need arvud jäävad samaks, selgub pärast eelarve vastuvõtmist.
Lugejaid lapsi rohkem
Raamatukogu head uudised on, et hiidlased on jätkuvalt väga suured lugejad ja mullu kasvas lugemishuviliste laste arv.
Mullune külastajate koguarv vähenes pigem seetõttu, et raamatukogu avalikus internetipunktis otsustati lõpetada arvutimängude mängimine ja sotsiaalmeedias lobisemine – raamatukogus seda enam teha ei saa. Nii oli Kärdla linnaraamatukogus 2012. aastal 27 095 ja mullu 25 840 külastust, laenutusi vastavalt 37 280 ja 36 364 ning kasutajaid 2063 ja 2066.
