Kärdlas on keeruline saada lapsele lasteaiakohta, aga kuna oma murega pöörduvad valda üksikud, tegeleb vallavalitsus probleemi lahendamisega üksikjuhtumitena.
Mõnda aega tagasi käis sotsiaalmeedias elav arutelu, kui noor pere soovis kolida tagasi Hiiumaale, aga ei saanud oma lapsele kohta kodulähedasse Kärdla lasteaeda. Sõna võtsid mitmed lapsevanemad, kel sama mure.
Hiiumaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Kokla ütles, et aastate jooksul on vald lahendanud üksikjuhtumeid, kus lapsele koha saamisega probleeme. “Koostöös lasteaiaga on neile lahendused leitud,” ütles Kokla.
Ka Hiiumaa valla avalike suhete juht Liina Siniveer kinnitas, et valla sotsiaalosakonna andmeil on pöördumisi seoses lasteaiakoha leidmisega olnud üksikuid.
Kokla tõi näite, et selle õppeaasta alguses on Kärdla lasteaias ootenimekiri ja see puudutab kahte sõimerühma avaldust.
Lahendus
üksikjuhtumipõhine
Kui lapsevanem soovib oma lapse lasteaeda panna õppeaasta alguses, peab ta selleks esitama avalduse hiljemalt
1. maiks. “Nii et tegelikult on lasteaial võimalus tagada lapsele koht neljakuulise etteteatamisega,” selgitas Kokla, et avaldus on vajalik lasteaia töö planeerimiseks ja rühmade komplekteerimiseks.
Küsimusele, millise lahenduse pakub omavalitsus lapsehoolduspuhkusel olnud lapsevanemale, kes peab tööle naasma, aga kelle lapsele lasteaiakohta ei ole, vastas Kokla, et vallavalitsus tegeleb probleemiga, kui sellise avaldusega on pöördutud.
“See on kohaliku omavalitsuse kohustus ja lahendused on alati individuaalsed,” selgitas Kokla.
Ta ütles ,et lahenduse leidmisega tegeletakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi ja pere vajadustest lähtuvalt.
Kokla nentis, et lasteaiakohtade nappus pole mureks ainult Kärdlas. Tema sõnul on rühmad komplekteeritud kõigis Hiiumaa valla lasteaedades ja vaid mõnes üksikus neist on veel vabu kohti.
Lasteaiakohti
aina vähem
Kärdla lasteaiakohtade arv on aasta-aastalt vähenenud. Kui aastatel 2015/2016 oli Hiiu vallas kokku kümme lasteaiarühma, siis 1. septembrist 2016 jäi tööle kaheksa: kuus rühma Kalda majas ja kaks Kõrgessaares Vigri majas. Tookord vähendati Vigri rühmade arvu ja suleti 13 lapsega sõimerühma
Vabrikuväljaku maja.
Arengukavas põhjendati otsust laste arvu vähenemisega, mis kehtis küll Kõrgessaare, kuid mitte Kärdla kohta. Nii viis vähemalt üks Kärdla lapsevanem oma lapsi iga päev Vigri lasteaeda.
Ka Hiiu valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiia Liibert ütles toona Hiiu Lehele, et nende raskete otsuste taga on lasteaiaealiste laste vähenemine. “Vallavalitsus on valmis rühmi taasavama ja leidma lahendusi, juhul kui laste sündivus taas tõuseb, kuid praegune statistika näitab pigem sündimuse vähenemist,” lisas ta.
2010. aastal vähendas tollane Kärdla linn oluliselt Mõmmi eralasteaialt ostetud teenuse mahtu. Põhjenduseks tõi tollane linnapea, et linnal pole raha, et osta teenust varasemas mahus ja linna lasteaia kohtade kohalkäimise statistika on vaid
60 protsenti. Varsti peale seda sulges saare ainus eralasteaed uksed.
2001. aastal sulges linn Vabaduse põik 5 asunud lasteaia Murumuna.
Hiiumaa lasteaiad
Kärdla Kalda tänava lasteaias on üks sõimerühm, neli aiarühma ja üks liitrühm – 112–132 last
Käina lasteaias on üks sõimerühm ja neli lasteaiarühma –
94–108 last
Emmaste lasteaias on kolm liitrühma – 54–60 last
Palade lasteaias on kaks liitrühma – 36–40 last
Kõrgessaare Vigri lasteaias kaks rühma – 36–40 last
Lasteaiakohti pakub ka Suuremõisa lasteaed-põhikool.
