Pühalepa noortekeskuse 20. sünnipäev

Reedel 20. tegevusaastat tähistanud Pühalepa noorte­keskus on Eestis kõige kauem tegutsenud noortekeskus.
Pühalepa noorsootöötaja Silvi Laidro sõnul on vaieldud selle üle, kumb noortekeskus siis ikkagi enne oli, kas Narva või Pühalepa. Pühalepa tegutses juba varem, samas Narva registreeris end ametlikult kuu aega enne hiidlasi.
Üks mis kindel, 20aastane Pühalepa noortekeskus on Hiiumaa vanim. Peale Püha­lepa keskust avati noorte­keskus Kärdlas, seejärel Kõrgessaares ja Emmastes ning noorim noortekeskus Hiiumaal on Käinas.
Peo teevad lapsed ise
Kui reedel kella nelja paiku Suuremõisas asuvasse Püha­lepa noortekeskusesse jõudsin, tervitas mind uksel imeline koogilõhn. Esimese hooga tundus kõik väga vaikne ja arvasin juba, et eksisin kuupäevaga.
Ma ei jõudnud selle üle pikalt juurelda, kui juba tuli alati rõõmus ja energiline Klaire Leigri, kes mind teisel korrusel asuvasse kööki juhatas. Seal selgus ka algul kahtlusi tekitanud vaikuse põhjus – noored olid koos teise noorsootöötaja Silvi Laidroga ametis küpsiste ja muffinite küpsetamisega. Valmis pitsa juba ootas pliidil.
Lapsed olid noortekeskuse tähtsa päeva puhul uhkelt ehtinud – kõikjal värvilised õhupallid, laes kirjud lindid ja pinksilauast oli sünnipäevateemalise liniku abil saanud pidulaud, mille lapsed omatehtud küpsetistega katsid.
Töötavad südamega
Pühalepa noortekeskuses on kaks töötajat, Klaire Leigri on selles ametis juba 13 aastat ja Silvi Laidrol jookseb kuues aasta. Mõlemad on kogu südamega ametile pühendunud. Kui noortel on parasjagu põnev, siis ollaksegi nendega noortekeskuses kauem. Samuti korraldatakse ööbimistega sündmusi ja jällegi pole noorsootöötajate jaoks probleem öö läbi üleval olla ja lapsi valvata, et varahommikul alustada neile pannkookide küpsetamisega.
“Noorsootöö on missiooni­töö, me ei käi tööl raha, kiituse või tunnustuse pärast,” kinnitas Leigri. Kõige suuremaks tunnustuseks nimetas ta seda, kui lapsed on õnnelikud, naeratavad ja tahavad noortekeskusesse tulla.
Leigri ja Laidro on tööl alati kahekesi koos ja ka koolitustel käiakse koos. Kuna neil on väga hea koostöö Suuremõisa kooliga, ei ole koolituste tõttu kunagi noortekeskuse uks suletud ja alati leitakse asendaja.
Leigri sõnul peaks igas Hiiumaa noortekeskuses olema kaks töötajat: “Kahekesi asju teha on midagi hoopis muud ja juba riskianalüüsi seisukohalt on see hea, sest kui näiteks praegu peaks midagi juhtuma, siis üks saab tegutseda ja teine lastega olla.”
Igal noorel õigus teenusele
Pühalepa noortekeskuses käivad peamiselt Palade ja Suuremõisa koolide lapsed – kokku on kahe kooli peale õpilasi 100. Enamikku neist teavad Leigri ja Laidro nime­pidi, sest lapsed hakkavad juba lasteaiast nende juures saviringis käima. “Nad saavad meiega juba varakult sõpradeks ja hiljem kooliaeg pole üldse probleemi siia tulla,” tõdes Leigri.
Klaire Leigri sõnum on, et kuigi kogu aeg peetakse arvet, kui palju noori noorte­keskuses käib ja kui palju ruumid kasutuses on, siis olgu kasvõi üks noor, ka temal on õigus seda teenust saada. “Kuni siin on kasvõi üks noor, oleme vajalikud,” kinnitas Leigri.
Pühalepa noortekeskuse külastajate arv ei erine märgatavalt teiste Hiiumaa noorte­keskuste omadest. Näiteks noortekeskuse savi­ringis käib igal nädalal
40 last, lisaks on siin igapäevaselt kõik Suuremõisa kooli 24 last.
Paljud noortekeskuse ringid on isegi kooli tunniplaanis. “Kui koolibuss ära läheb, siis väga paljud lapsed ei saa enam kuskile, aga tunniplaani siseselt jõuavad nad käia noortekeskuses väga paljudes ringides,” selgitas Leigri. Just seepärast alustavadki Leigri ja Laidro tööpäeva juba kell kaheksa hommikul, kui noortekeskuse keraamika­ringi tulevad lasteaialapsed. Lisaks saviringile toimuvad noorte­keskuses veel kunsti, puutöö, loovuse, muusika ja pilliõppe ringid.
Osavaldade koostöö oluline
Leigri sõnul jäi reedesel allasutuste juhtide koosolekul kõlama arvamus, justkui iga piirkond tegutseks ainult omaette. “See ei pea paika, näiteks meie üritustel käivad ka Käina, Emmaste ja Kärdla lapsed ja meie käime enda noortega igal pool ning meie uksed on alati kõigile avatud,” rääkis Leigri. Näiteks koolivaheajal käivad Pühalepa noortekeskuses mandrilt siia tulnud lapsed ning kõik on alati oodatud ja vastu võetud.
Leigri sõnul on oluline, et eri piirkondade lapsed oleksid kõikjal oodatud. “Neil on hiljem koolis lihtsam ja näiteks gümnaasiumi on hea minna, sest juba tunned teisi lapsi, kes ees ootavad,” tõi ta näite.
Nutiseadmeid Pühalepa noortekeskuses ei propageerita. Leigri sõnul on loomulikult hea, kui kõik vajalikud oskused selles vallas olemas on. “Kui meie midagi niiöelda digi teeme, siis on see seiklus­jaht õues, GPS aardejaht või Kahoot-mäng,” selgitas noorsootöötaja.
Leigri sõnul seotakse koolis niigi õppekava nutiseadmetega ja seepärast tehakse noortekeskuses kord nädalas ka täiesti arvutivabasid päevi. “Me ei ütle seda noortele kunagi ette, et mõni seetõttu koju jääda ei otsustaks.”