Connect with us

Uudised

Projektides osalemine rikastab õppetööd

Tiia Palmiste
Projektõpe on suurepärane kogemus ka algklassiõpilaste jaoks, on veendunud Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Tiia Palmiste.
Kärdla ühisgümnaasium on pikka aega osalenud rahvusvahelistes projektides. Kui sageli on projektõppega seotud pigem põhikooli kolmanda astme ja gümnaasiumi õpilased, siis Kärdla koolis on projektidesse kaasatud kõik kooliastmed.
Algklassid on projektidesse kaasatud meie kooli projektijuhi, gümnaasiumiastme inglise keele õpetaja Milvi Tikka kutsel 2004. aastast.
Innovaatilise inimesena on ta öelnud: “Olen palunud osaleda algklassidel, et oleks tulevikus, kellega tööd jätkata. Et klassiõpetajad saaks muuta juba esimeses kooliastmes oma tunnid huvitavamaks ja mitmekesisemaks, viia kooli­tunni välja klassiruumist ja koolimajast, anda õpilastele võimalusi loovaks tööks.”
Tööde osas annab ta klassi­õpetajale vabad käed ehk nagu ta ise ütleb: “Mina gümnaasiumi keeleõpetajana ju ei tea, mida ja kuidas algklassilaps suudab ja oskab, seda teab kõige paremini nende õpetaja.”
Õpilastel on võimalus esineda oma töödega konverentsidel, mis toimuvad üks-kaks korda aastas ning ka seal esinevad alati lapsed esimesest klassist alates.
Osalemine avardab silmaringi, annab eneseteadvust. Õpilased on uhked, et saavad projektides kaasa lüüa, näha, mida on vanemad õpilased teinud ja tunda end ühise, suure ja vajaliku kooliperena.
“Ka lastevanematel on tore vaadata, mida nende lapsed oskavad teha ja kuidas esinevad, sest kooli kodulehel on projektitööde esitlused üleval,” leiab Tikka ja mul jääb üle temaga ainult nõustuda.
Rahvariides nukud
Comenius projektis “Minu rahvariie” (“My National Costume” 2013/2014) asusin 2. klassi õpilastega valmistama Hiiumaa rahvariides nukke. Töö tuli planeerida ja kohandada õpilastele ea- ja jõukohaseks, materjalid ja töövõtted vastavaks nende võimekusele. Ühtlasi oli soov töö käik mõelda välja algusest lõpuni ise, käsitöö- ja meisterdamisõpikuid kasutamata.
Teine projektitöö, tänavu juba 3. klassi jõudnud õpilaste jaoks oli pabernukkudele Euroopa riikide rahvariiete valmistamine. Mõlemas töös omandasid lapsed esmalt vajaliku info ja eelteadmised, mis seejärel praktilise tööna rahvusnukkudeks vormiti. Töö oli õpilastele mõnusaks vahelduseks ja tõi klassi toreda elevuse.
Hiiumaa rahvariietega olid lapsed veidi juba enne tuttavad, aga teadmised rahvariiete kandmisest ja ajaloost vajasid siiski värskendamist.
Seejuures tuli ette humoorikaid hetki, mil lapsed reageerisid infokildudele vaimukate ütlemiste ja tähelepanekutega.
Mõnele ei jäänud sugugi meelde rahvariiete komplekti kuuluvate riietusesemete ja rõivadetailide nimetused. Küüt ja toot said nimeks koot ja tüüt, sest keel läks sõlme. Selle peale kostis sõber: “Ma alguses kuulsin, nagu oleks Piip ja Tuut”.
Seega sai rahvariidetöö juures ootamatult teha hääldamisharjutusi, mille peale poleks ise kohe tulnudki.
Toredaid vahejuhtumeid tuli ette ka nukkude valmistamise juures. Volditud seelik tuli kinnitada kartongtoru peale tugeva kummirõngaga. Juhtus mitmel korral, et kumm pääses pingest lahti ja lennutas kartongtoru nagu lennuki üle kaaslaste peade klassi teise serva.
Sellest tekkis õpilastel kohe uus mõte, kuidas võikski teha ühes tunnis kummirõnga või -paela jõul lendavaid lennukeid ning mõõta/võrrelda nende lendamistee pikkust.
Ehe näide, kuidas juhus viib ideeni ning avastamise-õppimise koht on justkui iseenesest kätte tulnud.
Kui nukud lõpuks valmis said, õhkas üks tüdruk heldinult: “Hiiumaal on nii ilusad rahvariided, kohe kõige-kõige ilusamad!” Selle peale tahtis ka teine midagi ilusat öelda ja lisas: “Pühalepa seelik on nagu vikerkaar punases taevas!” Küll see oli üks armas hetk!
Euroopa rahvariietega tutvumise juures tekitas emotsioone nende erinevus. Vaatasime läbi paljude riikide rahvariided, enne kui otsustasime, milliseid keegi tegema hakkab.
Nalja pakkus lastele näiteks Türgi riiete meisterdamine. “Miks Türgis on mehel kleit ja naisel püksid? Kas neil on kogemata riidessepanekul sassi läinud?” küsis üks õpilane tõsimeeli. “Türgi mehe peakate on nagu meie saunalina,” jätkas teine.
Nii jõudsime kultuuride erinevusteni ja püüdsime leida küsimustele vastuseid. Vaimukaid ütlemisi tuli ette palju, mis tõestas, et lasteni jõudis palju uut ja läbi küsimiste ja arutlemise jõuti seosteni ja teadmisteni.
Veel on algklassiõpilased sama projekti raames meisterdanud rahvariides kivinukke, puulusikanukke, külmkapimagneteid, kaltsunukke, värskendanud päevinäinud klassimööblit.
Viimane oli eriti vahva idee. Meid juhendas 1. klassi õpetaja Reet Sauer. Selleks, et töö oleks pisikestele jõukohane, rõõmupakkuv ja kasulik, maalisid lapsed oma toolide seljatoed ja töölaudade ääred kenasti seelikutriibukirja ning klassi astudes sillerdaks nüüd justkui vikerkaar vastu.
Comeniuse rahvariideprojekt on peagi lõpule jõudmas ja maikuus toimub Hiiumaal viimane kohtumine.
Selleks ajaks paneme üles näituse, kus võib näha kõiki projekti raames valminud töid. Nii saavad ka algklasside õpilaste tööd särada meie jaoks rahvusvahelise tähtsusega näitusel.
Toetudes saadud kogemustele on rõõm tõdeda, et projektides osalemine annab rohkesti võimalusi õpiprotsessi rikastamiseks ja arendamiseks ka algklassides.
Tiia Palmiste
Kärdla ÜG klassiõpetaja

Veel lugemist:

Uudised

Eelmisel nädalal Kärdla osavalla vanema kohalt vabastatud Aivar Viidik soovis naasta volikogusse ja osaleda tänasel (neljapäev -toim) volikogu istungil, kuid valimiskomisjon ei taastanud veel...

Uudised

Pioneeripataljon ehitab maikuus toimuva Kevadtormi õppuse käigus Jõeranna küla elanikele silla, mis küla kaks poolt uuesti kokku liidab. Sildade ja teede ehitamine kaitseväe jõududega...

Intervjuu

Hiljuti avaldatud sõidueksami sooritamise statistikast lähtub, et kõige väiksem tõenäosus sõidueksamist läbi kukkuda on Kärdlas. Kärdlas on esimese korraga eksami ärategijaid 86%, Eesti viletsaim...

Kultuur

Tüdrukud said esmakordselt tantsusaalis kokku 2008. aastal, kui olid kolme- ja neljaaastased. Koos on tantsitud 16 aastat. Alguses oli rühm muidugi suurem, kuid nagu...