Maikuus teist ametiaega alustanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher kohtus Kärdla politseijaoskonna töötajatega ja rääkis Hiiu Lehele politseitööst.
Peadirektor ütles, et eelmise aasta maist algas tal teine ametiaeg ja tal on plaan ka seekord läbi sõita kõik 15 politseijaoskonda, kordonid, piiripunktid, keskkriminaalpolitsei jt.
Vaher ütles, et tuli PPA Hiiumaa töötajatega rääkima ja neid kuulama. Kärdlasse jõudis ta niiöelda teisel katsel, sest sügisene sõit jäi ära. “Plaanisin tulla juba ammu-ammu, aga elu on sättinud ette erinevaid takistusi ja nii alustasin tänast kohtumist vabandustega,” ütles Vaher.
Peadirektor sõnas, et on väga rahul Kärdla politseijaoskonna uue juhi valikuga, Moonika Raudsepaga. “Kui kandideerimine hakkas ja Moonika pilti tuli, siis hoidsin talle pöialt ja mul on hea meel, et ta ametikoha vastu võttis,” ütles Vaher. “Esiteks usun sellesse, et hea tulemuse saab luua inimene, kes on siit pärit. Loomulikult peab ka ise hea inimene olema ja kolmandaks on oluline tema kompetents – ta teab piirivalve poolt, teab korrakaitse poolt ja oskab kaasa rääkida kuritegude menetlemisel.”
Libedad teed ja vägivald
Hiiu Lehe küsimusele, kuidas reageeris maanteeamet tema kriitikale libedate teede kohta, vastas Vaher, et öeldu oli kantud sellest, mis teedel toimub. “Kui me sündmuskohale jõudes näeme, et seal on nii libe, et politseinikud ja päästjad ei seisa püsti, et inimesi aidata, siis on selge, et me saame midagi paremini teha,” ütles peadirektor. Tema sõnul on politsei ja maanteeamet teedel head partnerid ja teehooldus on üks võimalus inimelusid säästa.
Peadirektor nimetas olulise teemana lähisuhtevägivalda, kus olukord tema hinnangul on päris halb. “Kui vaatame meie statistikat, siis vabariigi aastapäeval, jaanipäeval, jõulude ajal, aastavahetusel on kodudes kõige rohkem vägivallajuhtumeid,” ütles peadirektor. Ta nentis, et laps ja naine, kes pigem peaksid mehe käest abi ja kaitset saama, kannatavad tihti just sel ajal vägivalla all ning politseinikel on sel ajal palju tööd.
Vaher kutsus kohaliku omavalitsuse töötajaid, lastekaitsjaid, klassijuhatajaid, lasteaednikeni välja koostööd tegema, et märgata vägivalla all kannatavaid lapsi. “Tegelikult see paistab välja – laste joonistusest, agressiivsusest, käitumisest,” ütles Vaher. Samamoodi kutsus ta vägivallast teada andma naabreid, tuttavaid, sõpru: “Kui te ei teata, siis me ei saa aidata vägivalda lõpetada.”
Peadirektor ütles, et tavalistes tervetes peredes kasvanud lastega on politseil ja päästjatel vähem muret ka täiskasvanueas ja nii on lõppkokkuvõttes kogu ühiskond turvalisem.
Vaher rääkis, et on ka ise olnud ühe lasteaia hoolekogu esimees: “See oli kuldaväärt aeg minu jaoks ja ma nägin, kui palju on võimalik laste heaks ära teha.”
Politseijaoskonna tööst
Kärdla radarvaatlejate töökohtade äraviimist saarelt põhjendas Vaher sellega, et siinne üksik vaatleja ei läinud kunagi päästeoperatsiooni puhul appi ning infot edastasid nad häirekeskusele n-ö ringiga. “Nüüd, kui kõigist neljast kohast on jäänud üks, kust merepilti vaadatakse ja operatsioone juhitakse, siis see tähendab, et me aitame inimesi paremini, kuna info liigub kiiremini,” selgitas Vaher. Abi aga tuleb jätkuvalt õnnetuspaigale kõige lähemast kohast.
Kärdla politseijaoskonnas on praegu 43 töötajat ja peadirektor ütles, et lähitulevikus see arv ei muutu. “Peadirektori huvi on, et töötajate arv ei väheneks, küll aga peame arvestama sellega, et motivatsioon tõuseks,” nentis ta, et politseinike praegune palganumber ei ole piisav. Sellest aastast on politseinikel oodata palgatõusu.
Küll läheb lähiajal kaks politseinikku väljateenitud eripensionile. “Viiekümneaastane inimene ei ole vana,” tõdes Vaher. Koos siseminister Katri Raigiga taotletakse praegu seadusemuudatust, et eripensioni välja teeninud politseiametnik saaks töötada edasi ning saada nii töötasu kui pensioni. Juttu on olnud sellestki, et ametnik võiks jätkata tööd lausa vanaduspensioni eani, kuid seejuures on üks aga. “Töötaja peab alati vastama politseiniku füüsilistele ja vaimsetele nõuetele ning olema valmis lahendama sündmusi niiöelda tänaval,” lisas Vaher. Samas on kogenud politseiniku olude tundmine, olukordade lahendamise ja läbirääkimise oskus suur väärtus.
Piirivalvurid ja radarid
Kärdla politseijaoskonnas on tööl ka 14 piirivalvurit, kes tulid üle kahe ameti ühendamisel, kuid tööjaotust, politsei- ja piirivalvetöö, enam ei ole. “Minu jaoks on kõik tööd tähtsad, ka piiri valvamine, aga siin Hiiumaal peame olema multifunktsionaalsed – ei saa öelda, et sina oled piirivalvur ja sina politseinik – siin tuleb teha kõike,” selgitas ta, et see on väikese piirkonna võlu, aga vahel ka valu.
PPA hallata on ka üleantud piirivalveradarid. Praegune süsteem hakkas tööle 2008, seadmete tööaeg on 10–15 aastat ning nende teenistusaeg hakkab n-ö piirini jõudma. Peadirektor ütles, et senise süsteemiga on kavas töötada 2025. aastani, siis minnakse üle kaasaegsemale ja veel paremale süsteemile ning töö selle nimel juba käib. “Kas uue radaripildi hoidmine ja arendamine jääb siis kaitseväe või politsei alla, eks seda elu näitab,” ütles Vaher. Praegu saavad PPAlt radaripildi nii kaitsevägi kui veeteede amet. Milline hakkab olema uus süsteem, seda peadirektor veel öelda ei saanud. Hiiumaal nimetas ta praeguses süsteemis kõige olulisemaks Kõpu radarit, kuhu paigaldatakse uut tehnikat, et radaripilti parendada.
Hiiumaal on 16 abipolitseinikku, kogu Eestis on neid tuhatkond, lisaks pool tuhat merepäästjat. Vaher ütles, et abipolitseinik ei peakski ilmtingimata patrullis käima. “Abipolitseinik on pigem see, kes paneb vormi selga ja läheb näiteks hoopis kooli lastega rääkima või on oma külakogukonnas meie silmad ja kõrvad ning selgitab seal inimestele turvalisuse küsimusi,” tõi Vaher välja uue suuna vabatahtlike kaasamisel eelkõige ennetustööks nii maal kui merel.
Vorm ja vormikaamerad tulevad peagi
Kärdla politseijaoskonna tehnilise varustatuse hindas peadirektor heaks. Uus suund on kasutada sündmuste lahendamisel rohkem tehnikat, näiteks vormikaameraid. Vormikaamera on väike videokaamera, mis kinnitus politseimundri külge ning pannakse tööle enne intsidendi lahendamise algust. Kaamera salvestab kogu sündmuse käigu ning salvestis on tõendiks juhtumi edasise menetluse käigus.
Vaher tõi näitena, et kui lähisuhtevägivalla juhtumi puhul on näiteks isa last peksnud ja politsei jõuab sündmuskohale, on näha kogu emotsioon – millised on isa ja lapse suhted, mis olukorras on ema. “Kui see kõik on lindis, siis ei pea laps sellest vägivallajuhtumist rääkima politseis, siis prokuratuuris ja siis veel kohtus – ta peab kogu aeg seda juhtumit meenutama ja me justkui sisendame talle seda halba, aga me peame last aitama.”
Uue politseivormi on praeguseks kätte saanud 600–700 politseitöötajat, Hiiumaa politseinikeni jõuavad need veebruarikuu jooksul.