Connect with us

Transport

Poolakad annavad uute praamide ehitamisele hagu

Remontowa laevatehases Poola sadamalinnas Gdanskis alustati eile mandri ja suursaarte vahele tellitud parvlaevade ehitustöödega, kui piduliku tseremoonia käigus lõigati metallist välja esimese ehitatava parvlaeva kere­detailid.
Uue parvlaeva esimese keredetaili lõikasid metallplaadist sümboolselt välja Remontowa laevatehase omanik Piotr Soyka, Eesti majandus- ja taristuminister Urve Palo, ASi Tallinna Sadam nõukogu esimees Remo Holsmer ning Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.
“Metallitööde algus ja kere­detailide lõikamine tähistab esimese uue parvlaeva reaalsete ehitustööde algust,” lausus Remo Holsmer. “Praeguseks on ehitaja tellinud laevakere tarbeks vajaliku materjali ehk terasplaadid ja profiilid, millest lõigatakse välja mõõdetud detailid, mida laeva kerekuju arvestades eelnevalt vajadusel painutatakse.”
Kogenud laevaehitajad
Minister Urve Palo ütles tseremoonial, et Eesti ja Poola sidemed on tugevamad kui iial varem. “Selle kinnituseks on kaks laeva, mille ehitab Eesti vetel kurseerimiseks Remontowa tehas.” Ministri sõnul tagatakse saarte elanikele uute laevadega hea teenindus ja seda senisest suuremas mahus.
Esimese detailina välja lõigatud terasplaat on osa laevakorpusest ning paigutub pakpoordi. Kokku lõigatakse ühe laeva tarbeks välja ligikaudu 10 000 detaili kogukaaluga 1720 tonni.
Remontowa on suurim laevatehas Euroopas, kus projekt valmib algusest lõpuni. Praegu on selles tehases töös 19 projekti. Suuremad tellijad on Norrast ja Taanist, aga poolakad ehitavad laevu ka Põhja-Ameerikasse, Singapuri, Itaaliasse ning mujale.
Praeguse seisuga jagub Remontowal töid 2016. aasta lõpuni. Poola firma oli tegelikult valmis Tallinna Sadamale tegema kõik neli vajaminevat praami, kinnitati Meie Maale. Nii-öelda riskide hajutamiseks valmivad aga kaks praami teatavasti Türgis.
Remontowa tehase mastaapidest annavad aimu ka
600 palgalist töötajat. Tippajal on ühe projektiga aga seotud koguni 2000 inimest. Kogemusi sealsetel inimestel jagub küllaga, kuna enam kui kolmandik Remontowa töötajatest on seal ametis olnud vähemalt paarkümmend aastat.
Täpselt graafikus
Allan Kiili sõnul võib laeva ehitusprotsessi tinglikult jagada kuueks olulisemaks etapiks: projekteerimine ja disain, metallitööde algus, kiilu panek, vettelaskmine, käigukatsetused ning viimasena üleandmine tellijale.
“Praegu oleme uute parvlaevade hankimisel täpselt graafikus ning kõigi eeltöödega oleme jõudnud niikaugele, et tehased saavad järgemööda juba ehitustöödega alustada,” tõdes Kiil ja lisas: “Pisut enam kui kuu aja pärast algavad metallitööd ka Türgis Sefine laevatehases.”
Uute parvlaevade kiilu asetamise tseremoonia on kavandatud maikuusse. Parvlaevade veeskamine algab käesoleva aasta lõpus, aluste käigukatsetustega tehakse algust 2016. aasta suvel. Vastavalt laevatehastega sõlmitud lepingutele antakse parvlaevad Tallinna Sadamale üle 2016. aasta hilissuvel.
Norra projekteerimisfirma LMG Marin poolt Tallinna Sadama tellimusel Väinamere tarbeks projekteeritud LMG 150-DE mudeli laevad on 114 meet­ri pikkused, 19,7 meetri laiused ja süvisega neli meetrit. Laeva mootorite võimsus on 5680 kW ja planeeritud liikumiskiirus avatud vees 15 sõlme. Laeva jääklass on DNV 1A.
Mandri ja Eesti suursaar­te vahel 1. oktoobrist 2016 liiklemist alustavad alused mahutavad kuni 700 reisijat, 150 sõiduautot või korraga kuni 12 autorongi ja vähemalt 66 sõiduautot.

Veel lugemist:

Uudised

Hiiu Lehe toimetuse poole pöörduti küsimusega, miks saeti Käina lähedal elektriliinide alt maha isegi kadakad, ometigi ei kasva ju kadakas kunagi nii kõrgeks, et...

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Päästeamet on reostust esialgu tuvastanud Kõpu poolsaare põhja- ja lõunakülgedes. Võimalik rannikureostus tuvastati Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis....