Jälgi meid

Arutelu

Poliitilised hämad Hiiumaa haigla rahastuse ümber

Möödunud reedese Hiiu Lehe esiküljel ilmus uudis Hiiumaa haigla investeeringute positiivsest rahastusotsusest. See on suurepärane, aga loo autor, lehe peatoimetaja käitus muidugi nii, nagu ta kogu aeg on käitunud. Ehk tegi kõik selleks, et vähendada Reformierakonna rolli ja lasi positiivsete sõnumitega esineda vaid sotsiaaldemokraatidel. Kuna see objektiivselt nii siiski ei ole ja seekord olid sotsid suuresti vaid kõrvaltvaatajad, tuleb Hiiu Lehe lugejateni ka tõde ja tegelikkus tuua. Et asi oleks selge, toon need argumendid siinkohal faktoloogiana.
Fakt 1
Hiiumaa haigla renoveerimistööde kava tuli esimest korda avalikkuse ette 2020. aasta septembris, kui Hiiumaa vallavolikogus oli arutusel uue tervisekeskuse, mis asendaks senist perearstikeskust, loomine ja selle vallapoolne toetamine.
Nii haigla nõukogu liige Meelis Roosimägi kui haigla haldusjuht Tõnis Laanemäe andsid volikogule kavast põhjaliku ülevaate. Arutuse all oli nii ümberkorralduste täpsem sisu kui ajakava. Selle järgi plaaniti 2021. aastasse projekteerimised ja ettevalmistusfaas ning 2022. aasta lõpuks pidanuks tervisekeskuse ehitus valmis olema. Samaaegselt plaaniti ehitust ka haiglasse.
Täpsemalt saab sellest arutelust lugeda volikogu 2020. aasta septembri­kuu protokollist. Üks huvitav fakt seejuures on, et valimisliit Kodusaar protestis haigla arengukavas ette nähtud voodikohtade arvu vähenemise peale. Samas oli selle arengukava kinnitanud Kodu­saarele lähedal seisev Keskerakonna tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Fakt 2
Haigla renoveerimisplaanidega paraku nii lihtsalt ei läinud ja selle aasta kevadel koostati Tanel Kiige juhitud sotsiaalministeeriumis tabel kõigi Eesti raviasutuste kavandatud investeeringute kohta. Tabel oli jagatud valgusfoori põhimõttel kolmeks – rohelised e juba käimas­olevad objektid, kollased e olulised, aga lisaraha vajadusega ning punased e need projektid, mille osas oli ettepanek neid mitte realiseerida.
Tabeli koostamise põhjus oli eelkõige ehitushindade kallinemise tõttu tekkinud või tekkiv ülekulu, mistõttu riik sai aru, et ei suuda kõiki objekte finantseerida.
Hiiumaa haigla oli oma kolme projektiga kollases tsoonis.
Seejuures olid Hiiumaa haigla kolme projekti juures ka järgmised kommentaarid: “Kui hange luhtub, ei ole projekti elluviimine realistlik, sh puudutab see ka Hiiumaa Tervisekeskuse projekti elluviimist. Toetuse saajal ei ole suutlikkust omavahenditest kogu kallinemist katta.” Esimene hange luhtuski, sest pakkumisi ei esitatud. Ehk seis oli maikuu lõpuks muutunud ohtlikult kriitiliseks.
Fakt 3
Reformierakonna Hiiumaa piirkonna kutsel külastas tervise- ja tööministri ülesandeid täitev Signe Riisalo Hiiumaa haiglat 18. juunil. Kutse üheks põhieesmärgiks oli anda ministrile ülevaade Hiiumaa haigla renoveerimise projektist ja põhjendada lisafinantseeringu vajadust. Kohtumisel Hiiumaa haiglas andis haigla juhatuse liige Riina Tamm põhjaliku ülevaate haigla renoveerimise projektist ning esitas ka täiendava rahavajaduse 3,83 miljoni euro ulatuses.
Minister Signe Riisalo kinnitas, et mõistab täielikult Hiiumaa haigla vajadusi ja lubas neid igati toetada.
30. juunil otsustas Reformierakonna vähemusvalitsus mitte finantseerida uue Tallinna haigla ehitust ELi taasterahastust. Valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil ütles minister Signe Riisalo: “Minu hästi suur lootus on sellel, et me saame vaadata muutunud oludes otsa ka nendele kallinemistele, mis on maakonnavõrgu haiglate projektide pidurdavateks projektideks osutunud. Ja ma väga loodan, et kui me täna ei saa 2026. aasta suveks välja ehitada Tallinna haiglat, leiame me ressursid ja võimalused teiste haiglate parendamiseks.“
Järgnevates aruteludes jäid sõelale Ida-Viru, Viljandi ja Hiiumaa haigla.
Fakt 4
Samas käis veel mitte tervise- ja tööministriks nimetatud sotsiaaldemokraat Peep Peterson valitsustasandil nõudmas, et Tallinna uue haigla ehitus REACT-EU programmi uuesti sisse lülitataks. 15. juulil avaldas ta ERRis uudise, milles see nõue kajastus. “Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks,” ütles Peterson.
Selle avalduse ja nõudmise kohta küsis Urmas Jaagant 20. juulil Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus peaminister Kaja Kallaselt. Peaminister vastas: “Ma Petersoniga rääkisin, et seda meil koalitsioonilepingus ei ole. Ilmselt peab siis ka kõikidelt uutelt ministritelt küsima allkirja sellele lepingule (muigab). Aga mida me hakkame nägema? Valimised on ukse ees, see tähendab, et käib rebimine valijate südamete pärast.”
Samuti võttis uue tervise- ja tööministri käitumise teemal sõna endine president Kersti Kaljulaid. Tsitaat tema FB seinalt, avaldatud 23. juulil: “Tõhusa otsustamise eelduseks on oma “kodu” korras hoidmine. Me tahame, et ministrid saaks nende nappide ja ilmselt üsna keeruliseks kujunevate kuude jooksul tegeleda enda vastutus­valdkondade juhtimisega, mitte lahendama iseendaga seotud probleeme, kummutama kahtlusi, kõhklusi. Sestap on oluline kiiresti lahendada ka juba üles kerkinud küsimused kahe ministri – justiits- ning tervise- ja tööministri – võimalikust huvide konfliktist.”
Siit järeldus – sotsiaaldemokraadist uus tervise- ja tööminister üritas Reformierakonda veenda Tallinna haigla prioriteetsuses ja oli sellega seoses valmis ohverdama Hiiumaa haigla rahastuse. Tema kõige suurem teene Hiiumaa haigla investeeringuotsuse juures on see, et ta ei hakanud seda valitsuse istungil oma kolmandal tööpäeval takistama.
Veel 3 fakti
Alates sotsiaalministeeriumi tabeli saamisest kuni ministri visiidini,
olin suhelnud Hiiumaa haigla investeeringuvajadusest nii Reformierakonna fraktsioonis kui ministriga isiklikult. Ka oli haigla külastus sees peaministri Hiiumaa visiidi kavas, mis kahjuks mitmel korral ja erinevatel põhjustel ära jäi. Küll aga oli ka peaminister kursis haigla olukorra ja vajadustega ning valmis neid igati toetama.
Fakt on ka see, et ei Hiiumaa haigla nõukogus kohalikku kogukonda esindav Reili Rand, ei vallavanem, ei abivallavanem ega ükski Hiiumaa haigla nõukogu liige ei ole minu kui Hiiumaalt valitud Riigikogu liikmega Hiiumaa haigla teemal kordagi ühendust võtnud. Samuti ei ole Hiiu Leht kordagi huvi tundnud, kuidas haigla asjadega läheb ning mõistagi ei teinud ta seda ka nädalataguse artikli tarvis.
Küll olen korduvalt suhelnud haigla juhatuse liikmetega ning teinud nendega head ja nüüdseks ka tulemuslikku koostööd.
8. juulil saatis Hiiumaa abivallavanem Liisi Mäeumbaed minister Signe Riisalole kirja seoses Hiiumaa haigla projektide lisaraha vajadusega. Arusaamatu on, miks sekkus kohalik omavalitsus riigi sihtasutuse tegevusse, kust tekkis abivallavanema pähe mõte selline läkitus saata ja kust sai ta selleks inspiratsiooni. Seda enam, et minister Riisalo sai selle info 18. juuni kohtumisel ja nii haigla olukord kui lisaraha täpne vajadus oli talle selgelt teada.
Lisaks on haigla juhid palunud selles teemas alati diskreetsust. Seda nii nõukogu, valla kui poliitilise tasandiga suheldes. Siiski ilmusid artiklid nii Postimehes kui Hiiu Lehes just abivallavanema avaldusega samal ajal.
Kokkuvõtteks
Mul on väga hea meel, et tänu uuele riiklikule investeeringule saab Hiiumaa haigla võimaluse oluliselt tõsta nii patsientide kui personali olmetingimusi, parandada patsiendi teekonda ja perearstide töötingimusi. Ei häbene öelda, et see otsus on olnud ka minu kui Riigikogu liikme töövõit.
Mis aga Hiiu Lehte puudutab, siis äsja püstitas üks lehe sotsiaal­demokraadist omanik Maris Hellrand küsimuse ja korraldas ka sellesisulise arutelu, “Kas Hiiumaal on võimalik teha sõltumatut ajakirjandust?” Hiiu Lehe seniste hoiakute taustal on mu kindel vastus, et ei ole. Kui omanike tahe on aga siiras, siis teavad nad ise väga hästi, kuidas see siiski võimalik oleks. Seda enam, et nad on lehe positsioneerinud kogukonna, mitte ühe erakonna häälekandjana.

AIVAR VIIDIK
Riigikogu liige 2021 jaanuar – 2022 juuli
Reformierakonna Hiiumaa piirkonna esimees

Veel lugemist: