Harda Roosna Ettepaneku tõsta volikogu juhi tasu 1000 eurolt 2000 euroni, tegi vallavolikogu IRLi fraktsioon. Seletuskirjas öeldakse, et eelnõu vastuvõtmisega taastatakse volikogu esimehe töötasu suurus 2000 eurot ning lisatakse täpsustus, et nimetatud töökoht eeldab täiskohaga töötamist.
2000eurost palka sai ka Hiiu vallavolikogu üleelmine volikogu esimees Jaanus Valk, kes mullu septembris astus tagasi ning määrati täitma abivallavanema ülesandeid.
Ligi kolm kuud volikogu juhtida jõudnud Margit Kagadzele maksti sama töö eest 1000 eurot. Kagadze põhjendas toona Hiiu Lehe veergudel, et ametikohtade ümberpaigutamise järel oli endise kahe inimese asemel ametis kolm ja selleks, et volikogu juhile sama suurt palka maksta, tulnuks kusagilt raha juurde leida.
Praegu opositsioonis oleva VL Üks Hiiumaa fraktsiooni juht Margit Kagadze ei pea Linkovi tasu kahekordistamist õigeks, kuna selleks puuduvad sisulised argumendid. “Eelnõu seletuskirjas toodu, et nõnda taastatakse endine olukord, ei ole tänases Hiiu valla majanduslikus olukorras põhjendatud. Samuti ei ole volikogu esimehe tööülesanded vahepeal muutunud.”
Ka vallavanem Reili Rand ütles, et valla praeguses finantsolukorras on tal IRLi fraktsiooni ettepanekut raske mõista. Rand viitas, et vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu osas oli koalitsioonil selge suunis, et koosseis peab vähenema arvuliselt ning omakorda peavad vähenema ka valitsussektori kulud laiemalt. “Seetõttu on IRLi fraktsiooni ettepanek vastuolus koalitsiooni põhimõtetega,” märkis Rand.
Detsembris avalikustas vallavalitsus, et vallal on 180 000 euro ulatuses tähtaja ületanud ja maksmata arveid. Ka on Hiiu valla laenukoormus nii suur, et laenu suuremate tagasimaksete edasilükkamiseks ja intressikulu vähendamiseks korraldas vald hanke.
Ühinemislepingu rikkumine
Volikogu 28. jaanuari korralise istungi üks päevakorrapunkte on valla teenistuskohtade koosseis. Sellest selgub, et uues kooseisus pole enam abivallavanema ametikohta. Eelnõu seletuskirjas on märgitud vaid fakt, et vastavalt IRLi ja SMSi sõlmitud koalitsioonilepingule viiakse koosseisust välja abivallavanema ametikoht.
Lehe trükkimineku ajaks ei õnnestunud IRLi liikmetelt pikemat kommentaari saada.
Vallavanem Reili Rand ütles, et abivallavanema koha kaotamine on praeguse koalitsiooni, IRLi ja SMSi fraktsioonide nägemus. “Minu jaoks ainus toodud põhjendus, et tegemist poliitilise kohaga ning tänane abivallavanem on opositsiooni esindaja, ei ole piisav, mistõttu mina isiklikult antud muudatuse sisseviimist ei toeta,” ütles Rand, kelle hinnangul täidab abivallavanem vallavalitsuse töökorralduses pigem sisulist funktsiooni.
Abivallavanema tööülesanneteks nimetas ta arenguosakonna töö koordineerimist, majandusosakonda töö ümberkorraldamist, aga ka muid konkreetseid ülesandeid. Lisaks Kõrgessaare ja Kõpu piirkonna teeninduspunkti töö koordineerimist.
“Tänaseni pole ma ühtegi sellist põhjendust kuulnud, mis mind antud küsimuses ümber oleks veennud. Antud sammuga jääb kahjuks mulje, et koalitsioonile on endiselt olulisem poliitiline võimuvõitlus kui valla sisuline areng ja heaolu.
Volikogu liige Artur Valk leidis, et tegemist on järjekordse ühinemislepingu rikkumisega. Sama meelt on ka volikogu Üks Hiiumaa fraktsioon, mille juht Margit Kagadze juhtis tähelepanu, et abivallavanem ja tema vastutusala on kirjeldatud Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepingus.
Abivallavanem Jaanus Valk ütles, et juhul, kui on tegemist n-ö persooni küsimusega, olnuks korrektsem kui praegune koalitsioon oleks talle umbusaldust avaldanud ja ametikoht jääks alles.
