Connect with us

Uudised

Pilt tööturust oleneb vaatenurgast

Pixabay
Eesti Töötukassa statistika näitab tööpuuduse vähenemist – registreeritud töötuse määr Hiiumaal on alanenud novembri lõpuks 3,7 protsendile, aga kas see tähendab ka paremat vastavust tööotsijate ja töökohtade vahel?
Samal ajal, kui novembri lõpus oli Hiiumaal 166 registreeritud töötut, oli Töötu­kassa vahendusel pakkumisel 11 vaba töökohta. Pool aastat varem, aprilli lõpus, oli end töötuna arvele võtnud 267 inimest, vabu töökohti oli siis 66. Numbrid näitavad, justkui oleks tööotsija ees laiem valik – aprillis tuli ühe töötu kohta 4 töökohta, novembris 15.
Lähemalt vaadates paistab silma, et aprillis vahendas Töötukassa kõige rohkem vabu töökohti majutuse ja toitlustuse ning kinnisvara alal, kuhu vajati vastavalt 17 ja 15 töötajat, aga novembris neid töid enam pakkuda ei olnud. Sügiseks olid kadunud ka vabad töökohad hariduse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas, neid oli kevadel kokku 18. Kuid töötlevas tööstuses püsis nõudlus enam-vähem samal tasemel – aprillis 7, novembris endiselt 6 vaba töökohta.
Kui aprillis otsisid tööandjad Töötukassa kaudu Hiiumaal inimesi 20 liht­töölise ja 23 teenindus- ning müügitöötaja kohale, siis madalhooajal, novembri lõpul, pakuti mõlemas kahte töökohta. Tippspetsialisti tasemel töökohti oli kevadel saada 7, sügisel ei ühtegi, juhte kodulehe tootukassa.ee andmetel ei otsitud.
Hinnanguline tööjõuvajadus
Töötukassa Hiiumaa osa­konna juhataja Jana Tammeveski sõnul annab asutuse kodulehel olev lühiajaline tööjõuvajaduse baromeeter ülevaate, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste ametialade esindajaid on tööturul üle. Tegu on metoodikaga, milles ei kasutata arvulisi näitajaid.
Aprillis valminud baro­meeter prognoosib eel­oleval aastal mõningast tööjõu ülejääki farmi- ja metsatööseadmete juhtide osas. Ametialasid, kus tööjõudu on pigem puudu, on 16, nendest kolmandik on seotud toitlustusega, kolm tervishoiu ja sotsiaaltööga, kolm töötleva tööstusega. Suurt üle- ega puudujääki baromeeter ühelgi ametialal ei näita, aga toob välja, et tööjõu nõudmine ja pakkumine on tasakaalus 50 ametialal.
“Meil ei ole kahjuks baromeetri kokkupanemisel kasutada tervikvaadet tööturust,” nentis Tammeveski. Nii tuginevad nad tööandjatelt saadud infole laienemis­plaanide ja töökohtade täitmise takistuste kohta ning kaasavad võimalusel eksperte väljastpoolt, näiteks Hiiumaa Ametikoolist ja Hiiumaa Arenduskeskusest.
Tööjõuturg liiga väike
Võrreldes ameteid, milles tööjõuvajaduse baromeeter prognoosib pakkumisest suuremat nõudlust ja erialasid, mida saab õppida Hiiumaa Ametikoolis (HAK), selgub, et kokkupuude on kolme ameti puhul. Baromeetri loetelus on 16 ametit, nendest saab ametikoolis õppida plastitööstuse operaatori ja veoautojuhi erialal, samuti saab õppida linnaaednikuks, kuigi vajadus on aianduse lihttööliste järgi.
HAKi direktor Ivo Eesmaa selgitas, et Hiiumaa tööjõuturg on liialt väike ja mitmes sektoris hooajaline selleks, et stabiilselt toimiv kutseõpe selle baasil saaks toimida. Ta rõhutas, et ametikool peab lähtuma kogu Eesti tööjõu­turust ning peamiseks eesmärgiks on rahuldada eelkõige piirkonna õppijate ja tööturu vajadusi. Näiteks aednik 3 tasemel puudus grupi avamiseks tarvilik huvi. Õpet planeeritakse kooli arengukava järgi – ja selleks on ministri käsk­kirjaga eraldatud tegevustoetus ning selle kasutamise tingimused.
“Järske muudatusi õpetatavates erialades me ei kavanda. Küll aga tahame oluliselt kasvatada täiendus- ja ümberõppe mahtu, seda saab edukalt ühendada Hiiumaa tööjõuturu vajadustega,” kinnitas Eesmaa.
Kaasaegne tööstus on A ja O
“Tööjõupuuduse probleem on hetkel väga terav,” lausus Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja Liis Lukas ja lisas, et talle kättesaadava info põhjal ei ole hinnatud ega mõõdetud, milline on tööjõupuuduse rahaline ulatus ja mõju.
Juhataja meenutas tööjõupuuduse ajaloolist tausta. “Kui ei ole primaarset tootmist, siis pole ka head palka,” võttis ta kokku põhjused, miks noored inimesed peale kooli lõpetamist otsivad eneseteostust pigem erialaspetsialistmandril ning tööjõuturul saada­olevad erialaspetsialistid saarele ei tule.
“Kuna Hiiu saar pole tööstuse kontekstis tõmbe­keskus, siis napib siin ka elamispindu, lasteaiakohti,” tõi ta näiteid varemtehtud otsuste tagajärgedest.
Lukas ütles, et lahendused vakantside täitmiseks leitakse sageli ad hoc meetodil, läbi tuttavate. “Avalikke töökuulutusi kasutatakse järjest vähem ning selle tõttu pole tegelikult ka olemas adekvaatset statistikat pakutavatest töökohtadest.”
Taustainfoks sobiv
Arenduskeskuse ettevõtlus­konsultandi Ilmi Aksli tähele­panekute järgi ei ole potentsiaalsed investorid tööjõu olemasolu kriitiliseks teguriks pidanud ja tõi seletuseks, et suuri ettevõtteid kümnete töökohtadega ei ole plaanitud saarele luua. “Tausta­informatsiooni tahetakse teada ikka,” märkis ta.
Sarnasel seisukohal on ka Saaremaa ja Lääne-Eesti piirkondlik ettevõtlus- ja ekspordikonsultant Jaanus Pihelgas. “Ei saa väita, et tööjõu puudus oleks täna peamine ettevõtlust takistav tegur,” ütles ta ja toonitas, et tööjõuvajadusega seotud küsimusi lahendavad väikeettevõtted suur- ja mikro­ettevõtetest erinevalt.
Pihelgas nõustab peamiselt 5–15 töötajaga väikefirmasid, mis leiavad uusi töötajaid kohapeal ja reeglina on väljaõpe lahendatud koolitusega ettevõttes, töökohapõhiselt. Ta tõi näiteks Hiiumaa plastiklastri, samuti Saaremaa väikelaevanduse klastri.
Probleemsena tõi ta välja, et ettevõtetes hea väljaõppe saanud töötaja läheb edasi mandrile või välismaale kõrgema palgaga töökohale.
Mängu tuleb ka keskkond
Erinevalt Akslist ja Pihelgasest on Lääne-­ Eesti investorkonsultandi Sulev Alajõe hinnangul töö­jõudefitsiit pidevalt tootmisettevõtete tegevust Hiiumaal piiranud. “Otseselt ei ole see takistanud investeeringute tegemist ja ärimudelite arendust, eriti automatiseerimise ja töövoo optimeerimise puhul. Samas ei ole ükski välisettevõte valmis tegema plaane oluliseks laienduseks tööhõives, sest senine praktika ei anna alust lootusele, leida uued töötajad,” põhjendas ta.
Alajõe sõnul on saarte plussiks töötajate suurem seotus mõnusa elukesk­konnaga ehk töötajad ei ole nii tundlikud teiste ettevõtete palgatõusudele reageerimi­sel.
Teisalt rõhutas ta, et tööjõupuudus on tihedas seoses sobivate elukohtade puudusega.
Probleemi vähendamiseks on suuremad maakonna­keskused kasutanud KredEx`i toetust üürimajade rajamiseks. “Loomulikult saab iga ettevõtja ka ise­seisvalt pakkuda head palka, luua tööandja elamufondi ja eraldada stipendiume. Omavalitsusega koostöös on selleks kulude jaotamisega võimalusi rohkem,” andis ta nõu.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...