Vabariigi valitsus tegi teisipäeval põhimõttelise otsuse pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid veel kahe nädala võrra ehk vähemalt 25. aprillini. Algselt pidid 11. märtsist kehtima hakanud piirangud kestma 11. aprillini.
Valitsus on sunnitud kehtivaid piiranguid pikendama, sest ööpäevas tuvastatud nakatumiste arv on küll väiksemaks muutunud, kuid mitte piisavalt, et seatud eesmärgini jõuda, ütles “Esimeses stuudios” peaminister Kaja Kallas.
Kallase sõnul on tema soov piiranguid esimesel võimalusel hakata kaotama, kuid praegune olukord seda ei luba.
“Positiivne on see, et nakatumiskordaja on läinud alla ühe. See näitab, et piirangud on toiminud, aga numbrid ei ole alla tulnud nii kiiresti, kui me oleme lootnud ja seetõttu pikendame piiranguid,” rääkis Kallas.
Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant. Valitsus vaatab otsuse uuesti üle kahe nädala pärast, 13. aprillil.
Veel võttis valitsus vastu põhimõttelise otsuse, et alates 5. aprillist lõpeb Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulles eriregulatsioon. Ühtlasi kaotatakse erisused, mis kehtisid Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles. Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta täna, 1. aprillil.
“On hea meel, et piirangud on hakanud viiruse levikule mõju avaldama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. “Muret valmistanud plahvatusliku nakkuse leviku, mille tõi kaasa briti tüvi, oleme kontrolli alla saanud. Küll aga ei saa ettevaatust kaotada, sest nakatumisnumbrid on veel stabiliseerumas ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemist saame oodata väikese viiteajaga. Olukord haiglates on endiselt raske – täna on koroona tõttu haiglaravil 710 eestimaalast. Seetõttu peame praeguste piirangutega paraku jätkama. Oleme viirusest jagu saamas, aga üks raske kuu seisab veel ees. Palun kõigil eestimaalastel see üheskoos vastu pidada. Luban, et valitsus jälgib tähelepanelikult olukorda ning vaatame piirangud juba kahe nädala pärast üle. Meie eesmärk on, et Eestis ei kehtiks piirangud ühtegi päeva rohkem kui vaja,” ütles Kallas.
Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele. Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.
Ühtlustatakse Eestisse reisimise tingimusi Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab kümnepäevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.
Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.