Piret Eensoo Pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.
Ameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et lisaks metsaomanike teadlikkuse suurenemisele kevadsuviste raiete mõjust, andis oma osa rikkumiste vähenemisesse ka selgem prioriteetide seadmine. Amet töötas koos keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugines puistu kasvukohatüübile ja vanusele. See oli aluseks nii metsaomanikele, et hinnata ennetavalt oma raietegevuse võimalikku mõju linnustikule kui ka pesitsusaegse keskkonnajärelevalve tegemisel keskkonnaametile.
“Näeme suure väärtusena seda, et tänu metoodika muudatusele oli järelevalve tänavu oluliselt mõjupõhisem. Massiline kaebuste laviin asendus metsaomanike enda sooviga meie pesitsevaid linde ja metsade elurikkust kõige tundlikumal ajal hoida. Metsaomanikud vältisid kevadsuvist raiet ja kui metsaraiet üldse tehti, siis pigem seal, kus linde pesitseb vähe,” ütles ta.
Planeeritud järelevalvet tegi amet sel aastal 15. aprillist 30. juunini. Selle aja jooksul peatati 30 raiet. Neist kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust ning raietöödega lubati jätkata. Aasta varem oli raiete peatamisi ligikaudu poolsada.
Kui aasta tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis sel aastal vaid ühel korral. Kohtusse on tänavu esitatud raie peatamise kohta kaks kaebust.
Metsandussektor on pesitsusrahu põhimõtte juba paremini omaks võtnud ja selles küsimuses on tekkinud suurem õigusselgus, leidis Vakra.
Ka kaebusi oli vähem: kui mullu laekus keskkonnaametile 160 metsaraiega seotud pesitsusrahu kaebust, siis tänavu vaid 92.
Samas tuletab keskkonnaamet meelde, et pesitsusrahust kinni pidamine on vajalik igal kevadel, et meie linnustikku ja elurikkust hoida. “Loodame, et järgmisel aastal on meie metsandussektor sellega oma tööde planeerimisel juba varakult arvestanud ning meie inspektoritel ei tule peatada enam ühtegi raiet,” ütles Rainer Vakra.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
