Maaja Roos (Duesberg) on Rudolf ja Louise Tobiase viienda lapse, Helen Tobias-Duesbergi tütar. Kuna Helen sündis pärast oma isa Rudolf Tobiase surma, pole Käina köstrimajast pärit heliloojaga kohtunud ei Maaja ema ega ka Maaja ise.
Lapselaps teab oma vanavanemaid ja tädisid-onusid vaid läbi lugude, mida on talle jutustanud ema, kelle elu jäid markeerima kolm suurt leina – isatus, igatsus ema järele ning abikaasa varane surm.
“Kuula, kuidas ta harmooniat ehitab! Pane tähele, kuidas su kõrv arvab, et teab, mis järgmiseks juhtub, aga siis üllatatakse sind mõne valusa akordiga, mis paneb pisarad purskama.“
“Ema oli väga tagasihoidlik inimene, aga ta oskas mälestusi sõnadega elama panna,“ ütleb Maaja ema kohta, kes elas suurema osa oma elust emata-isata, nende järele igatsedes. Õhtuti mängis Helen Maajale Rudolf Tobiase loomingut ette. “Kuula, kuidas ta harmooniat ehitab! Pane tähele, kuidas su kõrv arvab, et teab, mis järgmiseks juhtub, aga siis üllatatakse sind mõne valusa akordiga, mis paneb pisarad purskama,“ kirjeldab Maaja ema maalitud pilte vanaisast ja tema muusikast.
“Ta tegi vanaisa minu jaoks nii elavaks, et mul oli tunne, nagu oleksin teda kaua tundnud,“ ütleb Maaja, kuidas läbi ema jutustatud lugude ammutab ka tema oma inspiratsiooni peamiselt vanaisast. Maaja on Ameerikas dirigent, kes juhatanud mitmeid kõrgel tasemel koore ning pannud nad kõik laulma eesti keeles nii Tobiast, Pärti kui Tormist.
