Milliseid perekonnakandeid tegime mullu ja tehti 80 aastat tagasi, kuidas on muutunud perekonnaseisuametniku töö.
Sünde-surmasid vähem
Hiiu maakonnas koostati mullu 50 sünnikannet, võrreldes aastaga 2011 koguni 44 kannet vähem. Poisse sündis 26 ja tüdrukuid 24.
Esimese lapsena sündis perre 16 last, teisena samuti 16, kolmandana 12. Neid peresid, kuhu sündis neljas laps, oli kolm, viies laps sündis kahel ja seitsmes laps ühel korral. Kaksikuid mullu ei sündinud.
Noorim ema oli 18, vanim 41. Juba palju aastaid on olnud lapse sünnikandesse isa andmete kandmise aluseks ülekaalukalt isaduse omaksvõtt vanemate avalduse alusel. Aastal 2012 olid vanemad abielus 24 ja vabaabielus 26 juhul. Üllatav oli, et üle aastakümnete ei koostatud meil ühtki sünnikannet, milles puudusid isa andmed.
Vanemad eelistasid nimeseadusega sätestatud nõuetele vastavaid nimesid. See on meie maakonnas juba aastaid olnud hea tava. Nii näiteks said poisid nimeks Kaarel, Rainer, Richard, Lennart, eelistatuim oli Hugo. Tüdrukud said nimeks Adeele Reeth, Emma, Lenna, Lisanna, populaarseimad olid Elisabeth ja Meribel.
Surmakandeid koostati mullu 93, aasta varem 112, suri 49 meest ja 44 naist.
Mehi suri kõige enam vanuses 71–80, naisi vanuses 81–90. Keskmine vanus meestel, kelle kohta surmakanne koostati, oli 71,9 ja naistel 81,3. Vanim manalateele läinud mees oli 91- ja naine 98aastane.
1. jaanuaril 2012 elas rahvastikuregistri andmetel Hiiu saarel 10 123 inimest, tänavu 1. jaanuaril oli neid 10 030 ehk 93 inimest vähem. Seega jätkub viimaste aastate trend – saare elanike arv väheneb.
Võrdluseks, aastal 1932. elas Hiiumaal u 16 300 inimest.
Viljakas pulmaaasta
Mullu koostatud abielukannete arv, 41 on üle mitme aasta suurim. 38 abielu sõlmiti maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, üks vaimuliku ja kaks notari juures. Aasta varem koostati 27 abielukannet.
Kõige rohkem abiellus naisi vanuses 26–30 ja mehi vanuses 31–40. Nii on see olnud ka mitmel eelnenud aastal. Seda seetõttu, et enamikul juhtudest eelnes abielu registreerimisele aastaid kestnud vabaabielu. Vanim mees, kes abiellus, oli 58 ja naine 46.
Hiiu maavalitsusel on olnud aastaid tava õnnitleda neid väärikaid paare, kes abiellunud Hiiumaal 50 või 60 aastat tagasi. Mullu oli kuldpaare 12 ja paare, kes tähistasid 60. pulmapäeva oli neli.
Abielulahutuskandeid koostati kokku seitse, maavalitsuses viis ja notari poolt kaks kannet. Kõige lühemat aega oli lahutatav abielu kestnud viis ja kõige kauem 35 aastat.
80 aastat tagasi oli nii
Lehitsesin vanu dokumente aastast 1932 ja sain järgmised arvud. Sünniakte koostati Hiiumaal tol aastal 374. Esiklapsi sündis kõige rohkem, 86. Teine laps sündis 80 perre, kolmas laps 58sse, neljas 46, viies laps 32, kuues 23, seitsmes 22, kaheksas 15, üheksas laps kuude, kümnes nelja ja üheteistkümnes laps kahte perre.
Noorim ema oli 16 ja vanim 44. Isa andmeid ei kantud sünnidokumenti 25 juhul.
Eelistatuimad poisinimed olid Endel, Lembit, Heino ja Arno. Tüdrukunimedest olid populaarsemad Vaike, Valve, Helju ja Aino.
Abielusid registreeriti 95. Mehi abiellus kõige enam vanuses 26–30, enamik pruute oli vanuses 21–25. Kõige vanem peig oli 72 ja pruut 46.
Kui võrrelda abiellujate sünnikohti tänavu ja 80 aastat tagasi, näeme, et tänapäeval leitakse kaasa enamasti mõnest teisest maakonnast, koguni teisest riigist, 1932. aastal aga reeglina oma vallast või siis naabervallast. Väga harva teisest maakonnast.
Surmaakte koostati 1932. aastal 283. Kõige enam suri mehi vanuses 61–70 ja naisi 71–80. Palju suri lapsi:
surnultsünde oli 18 ja varsti peale sündi suri 31 last. Ka noori, kuni 30aastaseid suri palju – kokku 48. Keskmine vanus 1932. aastal surnud meestel oli 54,9 ja naistel 61,2. Vanim sel aastal surnud naine oli 98-, mees 93aastane. Võrreldes aastaid 2012 ja 1932 näeme, et nii meeste kui naiste keskmine eluiga on märgatavalt tõusnud.
Töös palju ühist
Perekonnaseisuametniku töös oli nii aastal 2012 kui 1932 palju ühist. Nii koostasid perekonnaseisuametnikud ka 80 aastat tagasi lisaks muudele töödele perekonnaregistreid. Perekonnakirjad avati igale vallaelanikule. Perekonnaregistrist oli näha isik, tema sünniaeg ja -koht, vanemad, nende sünniaeg ja -koht, abikaasa ja lapsed.
Suure osa perekonnaseisuametniku tööst tänapäeva Eestis moodustab samuti andmete kandmine rahvastikuregistrisse. Lisaks aktuaalsetele kannetele, kantakse rahvastikuregistrisse ka varasematel aastatel koostatud sünni-, surma-, abielu-, lahutus- ja nimemuutmisaktid. Nii sisestasime mullu 809 arhiivset akti. Samuti kontrollime ja täpsustame rahvastikuregistrisse kantud andmeid. Isikuandmete ja kannete parandustoimikuid koostasime 356. See on mahukas töö ja teeme seda veel aastaid.
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata keskkonnas eesti.ee
ANNE ALJAS
perekonnaseisuametnik
Hiiu maavalitsus
