Jälgi meid

Uudised

Paul-Eerik Rummo 80

EKM EKLA, B-37: 3184
Harri Rinne
Kesknädalal 80. juubelisünnipäeva tähistanud Paul-Eerik Rummo on esimene kolmest tänavu juubeldavast Hiiumaa kirjanikust.
Lisaks Rummole täitub septembris 60 aastat Tõnu Õnnepalul ja 80 aastat saab oktoobris täis luuletaja Ave Alavainul. Sel puhul kuulutas vald välja ülehiiumaalise kirjanduse-aasta, mis algaski kolmapäeval ja mida viiakse ellu vallavalitsuse, raamatukogude ja Hiiumaa arenduskeskuse koostöös.
Rummo, kel 53 aastat olnud üks kodune koht ka Hiiu saarel, ütles, et intervjuusid ta juubeli puhul ei anna, kuid Hiiu Lehele tegi meeldiva erandi. Toimetus omalt poolt soovib juubilarile palju õnne sünnipäeva puhul ja ikka imelisi hetki Hiiumaal.
Mis Teid Hiiumaal võlub?
Paul-Eerik Rummo: Eks ikka just seesama võimalus rohkem omaette olla ja omas rütmis elada. Närvisüsteemi tüüp mul vist säärane. Samas ega ma päris eremiit kah pole, ikka sügavasti pereinimene ja ka ühiskonna asjadega jõudumööda kursis. Meil on Hiiumaal oma elamine juba üle poole sajandi, 1969. aastast. Ajajaotus linna ja maa vahel on eri aegadel olnud erinev, vastavalt võimalustele ja vajadustele. Praegu püüan ennast pärisemaks siia asutada, aga igaks juhuks hoian ikka jalga ka linnas ukse vahel.
Mis Teile siinses elus korda läheb, mis rõõmustab, mis kurvastab?
Ega ma siinse elukorralduse nüanssidega (ja neid määravate haldussuhetega) detailsemalt kursis ei ole. Küllap oleks hea, kui siin töökohti juurde sünniks, et puhtalt leivateenimise pärast ära ei kolitaks või pendeldataks. Laias laastus aga tundub elu siin igati elatav – mida näitab ka see, et hoogu võtab mujalt pärit inimeste siia asuma kippumine. Seda mitte ainult vahtu­klopitud paradiisi­eksootika ihaluses, vaid ikka päris-elu mõttes. Kõiki eluliselt vajalikke teenuseid siin küll niisama hõlpsalt kätte ei saa kui suuremaa linnades, aga on, mis seda korvab.
Mida hindate kohalikus kultuurielus?
Meenutan üht Saksamaa hõimlaste külaskäiku mõne aasta eest. Käisime koos nendega muuhulgas Home­comingu kontsertidel. Nad olid hingepõhjani rabatud, et selline – sõna otseses mõttes maailmatasemel – musitseerimine tuleb siia mõnetuhande elanikuga saarele koju kätte. Ja ongi nii! Või näitused Reigi pastoraadis, kontserdid Kärdla kirikus, laia kandepinnaga huvi taastada Puski kirik, Pika Maja tegevus, muusikakoolide pingutused, Pühalepa festivalid, Hiiu Folk, Sõru jazz, uute filmide ülikiire jõudmine Kärdla kultuurimajja jne. Elu käib.
Kutses juubelikonverentsile “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80” ütlesite, et Eesti tõlkekultuuri edendamine on ülimalt tähtis asi ja kutsusite seda toetama. Milliseks hindate Eesti tõlkekultuuri hetke­olukorda?
Olukord on pinev. Suurem osa ilmuvast ilukirjandusest, rääkimata filosoofiast ja (populaar)teadusest, on tõlkeline, nii et eesti keele püsimine ja arenemine kultuurkeelena on suuresti tõlkijate teha. See nõuab praegustelt tegijatelt pidevat enesetäiendamist ja uute jõudude koolitamist, mis peale hea tahtmise on omajagu kulukas. Neid tegevusi lihtsalt tuleb toetada, et me keeletaju ei kiduneks ja keel ise alla ei käiks.
Konverentsil esitletakse luuleraamatut “Välja­võtted”, mille koostaja Aare Pilv. Millised mõtted ja tunded tekkisid, minnes tagasi aegadesse, millal need luuletused sündisid?
Olen seni oma valikkogud ise koostanud ja küllap end ses suhtes ammu ära ammendanud. Hea meel on, et kirjastus nõustus teise koostaja värbamisega, ja eriti hea meel, et Aare Pilv selle külge võttis. Suur süvenemine tema poolt ja väga huvitav valiku- ja järjestamisprintsiip, millesse ma kõrvalt ainult paari väikse ettepanekuga sekkusin. Tulemust vaadates tunnen end selles raamatus täitsa ära.
Kas ka Hiiumaal tuleb selle raamatu esitlus?
Esitluse kohta ei tea, praegu oleme muudki võimalikud kokkusaamised lugejatega kevadeni edasi lükanud.
On Teil ka mõni Hiiumaaga seotud teos?
Mõned luuletused on siinsetel teemadel ja ju on omal moel ka kõigele muule, mis siin elades kirjutatud, siinne õhkkond kaasa mõjunud. Kõige täiega hiiumaaline on aga Viiuga kahepeale kirjutatud näitemäng “Körged körged Köpu mäged”, mis üleeestilise näitejuhtide seltsi poolt mõne aasta eest Kõpu tuletorni jalamil ka ette kanti.
2022 on kuulutatud raamatu­koguaastaks. Milline roll on raamatukogul Teie elus, milline on see kaasaja ühiskonnas?
Olen ikka koolipoisipõlvest peale õige palju raamatu­kogudes istunud, niisamuti ka kojulaenutaja olnud. Meenub, kuidas varateismelisena aeti mind kord tähtsa Kreutz­waldi-nimelise raamatukogu (Rahvus­raamatukogu nõukogude-aegne variant) lugemis­saalist välja, sest ma ei suutnud “Kolme meest paadis” lugedes laginal naermist tagasi hoida, mis teisi muidugi häiris. (Imelik, kuidas mul üldse oli õnnestunud end nii noorelt sinna lugejaks nihverdada, reeglitele see nagu ei vastanud.) Mis puutub rahvaraamatukogude praegusesse rolli, siis usun, et see on järjest suurenemas, eriti kui need targasti ühitada inimeste muude tahtmiste ja vajaduste rahuldamisega.
Küsis
KATRIN KIVIVUORI

Juubelikonverentsi peetakse Tartus
Juubelikonverents “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80” algas eile, 20. jaanuaril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis ja jätkub täna, 21. jaanuaril Tartu Ülikooli Valges saalis. Juubilar ise osaleb konverentsil veebi vahendusel.
Konverentsil keskendutakse Paul-Eerik Rummo tähendusele kirjanikuna ja tõlkijana. Rummo kujunes kiiresti võtmefiguuriks 1960. aastate Eesti luules, kuid samas on ta andnud ka väga olulise panuse eesti draamakirjanduse ja lastekirjanduse uuenemisse ning olnud Eesti üks silmapaistvamaid luuletõlkijaid ja kirjanduskriitikuid.
Konverentsil astuvad ettekannetega üles Tanar Kirs, Joosep Susi, Marin Laak, Anneli Saro, Ene-Reet Soovik, Mart Velsker, Viivi Luik, Rein Veidemann, Aare Pilv, Anti Saar, Arne Merilai, Märt Väljataga, Luule Epner, Igor Kotjuh, Cornelius Hasselblatt ja Piret Viires.
Kogu konverentsi on võimalik otseülekandes jälgida ka ERRi kultuuriportaalis.

Allikas: Eesti  kirjandusmuuseum

Veel lugemist:

Uudised

Hiiumaa muuseum sai uue ja haruldase museaali – Mihhail Gorbatšovi kiri Vaino Väljasele tema 90. sünnipäevaks, mida Eesti lähiajaloo üks kõige mõjukamaid poliitikuid tähistas...