Connect with us

Transport

Paanika maha: praamiehitajad püüavad isiklikku rekordit

Veiko Visnapuu
Kes kahtleb Türgi laevaehitajate suutlikkuses ehitada järgmiseks suveks valmis kaks Tallinna Sadama poolt tellitud parvlaeva, peab end kuidagi smugeldama Sefine tehasesse luurele.
5. oktoobril seal avanenud vaatepilt põrmustab pessi­mistide hala.
“Liialdamata öeldes on ehitustempo tõesti võimas, sest tellijal on asjaga kiire ja ta torgib igaks juhuks meid ka pidevalt tagant,” tunnistas Sefine projektijuht Metehan Yükselen. “Ma ei oska veel öelda, kas püstitame Tallinna Sadama laevade ehitamisega meie ettevõtte kiirusrekordi, aga sinnapoole paistab see liikuvat. Miks mitte rekordit püüda, kui see on võimalik.”
Tublisti graafikust ees
Ühe Sefine tehases valmiva laeva ehitusprotsess on juba otsaga niikaugel, et Meie Maal õnnestus jalutada selle autotekil. Saatjaks Tallinna Sadama juhid, ehitusjärelevalvet teostava Baltic Workboatsi esindajad ning muidugi ka Sefine bossid. Ümberringi sagisid kümned ja kümned ehitusmehed: peamiselt muidugi türklased, aga ka bulgaarlasi, rumeenlasi ja teisi.
Massiivne terashiiglane nägi välja juba täiesti laeva moodi. Ja mitte ainult ei näinud, sest tal on ju nimigi ammu olemas – Eestist paaritunnisele tutvumisvisiidile saabunud asjalised said viibida parvlaeva Leiger pardal.
Leiger ja Tiiu on need Tallinna Sadama tellitud laevad, mis valmivad Türgis ning hakkavad 1. oktoobrist 2016 teenindama mandri ja Hiiumaa vahelist liini. Ülejäänud kaks Tallinna Sadama laeva, mis tulevad järgmisest sügisest Virtsu–Kuivastu liinile, tehakse teatavasti valmis Remontowa tehases Poolas. See on Eesti delegatsiooni tänane peatuspaik.
Aga tagasi Türki – Tallinna Sadama juhatuse esimees Marko Raid küsis Metehan Yükselenilt otse: “Kas ajasurve ja kiire töötempo tõttu kannatab kuidagi meie laevade kvaliteet?”
“Arvamus, et me kiirustame liialt ja seetõttu võib kusagilt midagi käriseda, on absoluutselt väär,” kinnitas türklane. “Me saame igal aastal valmis neli-viis laeva – sõltuvalt nende töömahukusest – ja pole kunagi kvaliteedis hinnaalandust teinud.”
Tänu töömeeste nobedale tegutsemisele on mõlema Türgis valmiva laeva ehitusprotsess graafikust tublisti ees: Leigeri ehitamisel edestatakse kokku lepitud tärmineid nelja ja Tiiu puhul kuue nädalaga.
“On hea näha, kuidas sajad Türgi käed ehitavad Eestimaa tulevikku,” tõdes Tallinna Sadama juhatuse liige Carri Ginter luuleliselt. Täpsustuseks, et ühe Türgis valmiva laevaga on praegu ametis 85 ja teisega 220 töölist.
Eestlastest “kupjad”
Et asjad sama ladusasti edaspidigi laabuksid, hoolitsevad lisaks Sefine töölistele Tallinna Sadama poolt palgatud “kupjad” Baltic Workboatsist. Ehitusjärelevalvet teostav Sander Pielberg, kes sõidab pidevalt nii Türgi kui ka Poola tehase vahet, ütles Meie Maale, et novembrikuus hakkab Sefine tehases pidevalt kohal olema neli eestlasest järelevaatajat.
“Kui terasetööd hakkavad lõppema, siis tulevad torustikutööd, isolatsiooni ettevalmistus, värvimine ja isolatsiooni paigaldus,” kirjeldas Pielberg lähemal ajal ees ootavat. “Paari nädala jooksul jõuavad Saksamaalt Türki kohale ka laevade mootorid – umbes viis nädalat enne tähtaega.”
Tuleva aasta märtsis ja aprillis, kui Türgis toimub plaani järgi laevade veeskamine, peaksid Türki reisima juba esimesed laevaperede liikmed: kõige esmalt kaptenid ja vanemmehaanikud.
Türgis valmivate parvlaevade üleandmine tellijale ehk Tallinna Sadamale on vastavalt graafikule 1. juulil ja 15. augustil.
Meie Maa ajakirjaniku reisikulud katab Tallinna Sadam.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...