Liina Siniveer Maaeluminister Arvo Aller allkirjastab täna või hiljemalt järgmise nädala alguses määruse, millega kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus. Kui varem sai üle sajapealise karja omanik ühe looma eest pool ühikumäärast, siis saartele kohandatud otsetoetus näeb iga looma eest ette täissumma. Eelnõu kohaselt on toetuse eelarve tänavu ligi 1,5 miljonit eurot.
OÜ Männaka juhatuse esimees Martin Vallikivi, kelle karja kuulub eilse seisuga 188 piimalehma, ütles, et saartel kõrgema toetuse maksmine on õige mõte.
Ka Hiiumaa Agro peremees Sulev Matto, kelle põhikarja kuulub umbes 240 piimalehma, ütles, et tegu on väga õige suunaga, ehkki toetus võiks olla veelgi diferentseeritum. Nimelt võiks Saaremaa olla eraldi, kuna seal on olemas masinahooldajad, oma söödatehas ja piimatööstus, kuid nemadki väärivad Matto sõnul mandrist suuremat toetust.
Toetus mandrimeeste arvelt?
Praegu kehtiv piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrus näeb ette, et toetust saavad taotleda vaid need, kelle karjas pole rohkem kui
400 piimalehma. Uue määrusega luuakse Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus erand ning piimalehmade arvu ülempiir saartel kehtiva toetuse puhul puudub. Ehk toetust antakse kõigi nõuetekohaste piimalehmade kohta olenemata karja suurusest. Hiiumaal nii suurt piimakarja polegi, ent toetusest võidavad eelkõige suuremad Saaremaa piimatootjad.
Uut määrust on ka kritiseeritud – väidetavalt minnakse nii mandrimeeste rahakoti kallale ja luuakse ebavõrdne olukord. Näiteks ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus eelmisel aastal, et suurem toetus saartel tuleb ühtse pindalatoetuse eelarvest ja üle Eesti makstava piimalehma toetuse eelarvest. Setomaa Liidu juhatuse esimees Margus Timmo aga palus kavandatavat otsetoetust laiendada ka Kagu-Eesti piimalehmakasvatajatele.
Koostöö päästab
Martin Vallikivi nõustus, et Kagu-Eestis pole olukord kiita, kuid tema arvates pole seal ebavõrdsus nii suur.
Ka Sulev Matto sõnul ei saa Kagu-Eestit saartega võrrelda, sest saarel tegutsevad põllumajandusettevõtjad sõltuvad näiteks parvlaevaliiklusest, mis tormi ajal on ebaregulaarne, kuid saareelanik peab sellekski valmis olema ja hakkama saama.
Kaupa tellides tuleb samuti arvestada suurema transporditasuga ning puudub Mandri-Eestile omane paindlikkus. “Eesti teistele piimatootjatele, väljaarvatud saartele, tuuakse ka pool või kolmveerand koormat sööta, aga Hiiumaale saame tellida ainult täiskoormaid,” tõi Matto
välja. Nii peab saare ettevõtja rahakott olema paksem, et endale suuremat koormat lubada ja ehitada ladu, mis mahutab mitme kuu sööda.
Matto rääkis, et saarel tuleb üheskoos toota piisavalt piima ja karjad hoida piisavalt suured. “Meie ei saa öelda, et mõnus oleks pidada viiskümmend lehma – piimakogus on siis nii väike, et piimaauto lihtsalt ei tule piimale järele.” lisas ta. Samas mandril saab väikest piimakarja pidada seegi, kelle juurest naabrimehe juurde sõitev piimaauto nagunii mööda läheb.
Koostöö on oluline ka juhul, kui mõni lehm haigestub ja enam piima ei anna, tõi Matto veel ühe näite. Siis tuleb looma laudas eraldi hoida ja sööta, kuni tal endal või naabrimehega kahe peale tekib koormatäis lihaloomaks sobilikke lehmi: “Mandrimees on oma haige lehma ammu unustanud, ta on selle eest raha saanud, aga hiidlane ikka söödab, kuni saame kaksteist looma kokku!”
Ka vasikad tuleb üheskoos kokku koguda ning kord sõidab üks, kord teine loomadega mandrile kokkuostja auto juurde. “Meie peame võtma oma auto, sõitma kodust ära mitmeks tunniks, aga mandril küsime autojuhilt, kust ta tuli ning ta vastab, et käis kõrvalt läbi ja võttis ühe vasika peale,” tõi Matto veel ühe näite ebavõrdsest olukorrast.
Ja kui näiteks heinaajal midagi masinatega juhtuma peaks, on mandril lihtne saada uut varuosa või asendusmasinat. Hiiumaa loomakasvataja aga peab laevafirmale kümme päeva ette teatama, kui näiteks tahab traktorit üle viia või tuua. “Isegi hein on selle ajaga ära kuivanud!” ohkas Matto.
Põllumajandusloomade registri viimase seitsme aasta andmeid võrreldes selgub, et Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ongi piimalehmi pidavate tootjate arv vähenenud 46 protsenti. Piimalehmade arv aga on viimase seitsme aastaga vähenenud 4,8 protsenti.
Annaliisa Post
