Kärdla noortekeskuses toimunud osaluskohvikusse kogunes riigikogu valimiste noorteplatvormi jaoks oma mõtteid välja ütlema ligi 60 noort. 25. märtsil üle Eesti avatud osaluskohvikutes pakuti välja neli riigikogu valimistega seotud teemat: demokraatia, haridus ja tööhõive, keskkond ja jätkusuutlik majandus ning noorte heaolu. Mõtteid vahetati veel kahel, noorte jaoks olulisel kohalikul teemal, milleks seekord osutusid noorte endi valikul koolitoit ja ühistransport. Kuna laudkonnad vahetasid iga natukese aja pärast teemat, said kõik osalejad kaasa rääkida kõikidel teemadel.
Demokraatia
Arutleti, mis on sõnavabadus, ühiskondlik võrdsus, rahva sõnum poliitikutele. Leiti, et rohkem peaks olema selleteemalist haridust ja oskusi info analüüsimiseks. Samuti pakuti, et võiks olla vastav õppeaine või rohkem infot erakondade kohta selleks. See võiks olla võimalus kõigi õpilaste jaoks ja siis soovi korral, kes tahab, saab teemaga minna süvitsi. Sooviti ka solvamise ja vihakõne piiramist. Kooli kohta arvati, et võiks olla rohkem paindlikkust ja võimalust oma hääl kuuldavaks teha ning et õpilaste soovidega rohkem arvestataks. Lauajuht oli Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitseekspert Susanna Veevo.
Haridus ja tööhõive
Selgus, et noored teevad oma valikuid gümnaasiumi valimisel näiteks selle põhjal, milliseid valikaineid koolis on, otsitakse stabiilsust ja millised on lisa-tegevusvõimalused. Oluline on õpilaskodu lähedus kooli juures. Käidi välja ka mõte, et kodus õppimiseks töid ei peaks jäetama ja üleüldse võiks õppetöö maht olla väiksem. Sooviti, et õpetajad peaks suhtuma õpilastesse inimlikult. Märgiti, et kool ei märka indiviide, ei kuule-ei näe erisusi ega vajadusi. Toodi välja ka see, et koolides võiks olla vaimse tervise töötaja. Koolikiusamist on palju mitmetel tasanditel, nii vaimset kui füüsilist. Terviseõpetust on vaja. Positiivsena märgiti turvalisust. Lauajuht oli Ülle Soonik Hiiumaa gümnaasiumist.
Keskkond ja jätkusuutlik majandus
Teemadena käisid läbi õhusaaste, taastuvenergia, kliimasoojenemine, merereostus, merevee taseme tõus jms. Noored teadvustavad väga hästi selle teemaga seotut ning pakkusid ka lahendusi, nagu läbi tuleks mõelda tarbimine, kasutada looduslähedasemaid tegevusviise, aga pakuti ka uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi ja ideid.
Lauajuht oli Ave Huugen keskkonnaametist.
Noorte heaolu
Selles teemalauas arutati, mis on noorte jaoks oluline, nii toodi eri järjestustes välja märksõnadena hea tervis, turvalisus, uni, muusika, sõbrad, koduloomad, kodu, raha, perekond, vaba aeg, bussiliiklus, head hinded jne. Üksindus on päris suure hulga noorte probleem. Üksi olemine ja üksindus on erinevad asja. Esimene on selline, mis võib olla vahel vajalik, küll mitte üksindus. Selle põhjustena toodi erinevaid asju nagu pettumine sõprades, kehvasti ütlemised. Oma mõju oli nn koroonaajal, kui lapsed pidid olema distantsõppel. Toodi välja, et õpilased ei julge õpetajaga rääkida, kuna kardavad, et nende probleeme ei võeta tõsiselt. Lauajuhid olid Anna Lipp ja Tea Martin Käina noortekeskusest.
Ühistranspordi korraldus saaks parem olla
Toodi välja ka seda, mis hästi. Nii näiteks ollakse rahul sellega, et parvlaevaliiklus on hea ja bussiliiklus arenenud. Samas soovisid noored, et ka bussijuhtide suhtumine reisijatesse võiks areneda ning bussiliiklus olla tihedam. Näiteks toodi just päevased ajad Viskoosa ja Palade suunal. Ka võiks busside ajad ja parvlaevade väljumisajad paremini sobituda, eriti suvisel ajal. Ühed noored tõid välja probleemi, et bussipeatustes on tihti alkoholi tarbinud inimesi, kes noorte jaoks ebamugaval moel püüavad nendega tutvust sobitada. Märgatud on, et vanemad inimesed peavad jala koju kõndima, kuna buss ei käi. Ühistranspordi lauajuhiks oli Hiiumaa valla ühistranspordi spetsialist Piret Sedrik.
Toidul ja toidul on vahe
Noored tõid välja põhjused, miks peab koolitoitu saama, nendeks olid: ajutöö, energia, heaolu. Koolitoidu lauajuht Hiiumaa valla spordi- ja terviseedenduse spetsialist Martina Martinson küsis igalt uuelt laudkonnalt, kuidas nad hindavad kümnepallisüsteemis praegust koolitoitu. Veel palus ta nimetada, millised toidud on enam meeldinud ja millised kõige vähem. Hinnanguid anti erinevaid ja toitude mittemeeldimise peapõhjustena toodi välja toidu valmistamisviis. Nii näiteks ei meeldinud ühele lapsele täisteramakaronid singikastmega sellepärast, et singikaste oli kehvalt tehtud. Kalatoite näiteks ei sööda sellepärast, kuidas neid koolisööklas pakutakse. Mureks oli, et toit ei näe isuäratav välja. Avaldati ka arvamust, et parem oleks kui õpilased saaks ise toitu võtta, mitte ei pandaks portsjoneid valmis. Või siis tehtaks koolis küsitlus, milliseid toite lapsed ise süüa tahaks, et valikut oleks rohkem.
Räägitu tegudeks
Hiiumaa noortevolikogu liige Kristelle Platov ütles korraldaja poolelt, et osaluskohvik õnnestus ja kõik tuli hästi välja. “See on minu arust väga äge, toob noori rohkem kokku ja me saame palju rohkem teada, mida noored arvavad,” hindas ta. Tema sõnul noored väga sageli ei mõtle riigivalitsemise teemadele, aga kui on valimised, siis ikka järgitakse uudiseid ja lubadusi ning hoitakse kellelegi ka pöialt.
Abivallavanem Liisi Mäeumbaed, kes mentorina oli noortevolikogu liikmetele abiks, kiitis noorte ettevõtlikkust ja tublidust: “Olen nende üle uhke.” Samuti avaldas heameelt selle üle, et osalejaid oli üle Hiiumaa ning keegi ei kartnud oma mõtteid avaldada ja arvamusi välja öelda.
Selleks, et noorte räägitu saaks ka reaalselt ellu viidud, koostatakse nüüd tegevuskavad. Noortevolikogu esindajad tutvustavad arutelul räägitut ka Hiiumaa vallavolikogu liikmetele ning loodetavasti hakkavad kohaliku tasandi osaluskogud neid tegevuskavasid ka ellu viima.
Osaluskohvik toimus Hiiumaa noortevolikogu eestvedamisel ning koostöös Eesti noorteühenduste liiduga. Noorteühenduste liit koostab osaluskohvikutes räägitust noorte ootuste platvormi 2023. aasta riigikogu valimisteks ja tutvustab seda kõigile erakondadele, et noorte jaoks olulised teemad jõuaksid erakondade valimisplatvormidesse ning hiljem ka koalitsioonileppesse.
