Jälgi meid

UUDISED

Õpilased õpetavad liigiti kogumist ka kodudes

Hiiumaa koolides läbi viidud pilootprojekti tulemused näitavad: kui pakkuda mugavat võimalust koguda jäätmeid liigiti tekkekohal, siis suurem osa seda ka teeb. Liigiti kogumise olulisusest aru saanud õpilased aga viivad hea harjumuse ka kodudesse.

Projekti käigus paigaldati mullu suvel kaheksasse Hiiumaa kooli kokku 37 jäätmete sortimisjaama, samuti korraldati õpilastele koolitus, kuidas jäätmeid liigiti koguda. Projekti algatas Eesti Ringmajandusettevõtete liit (ERMEL) koostöös Hiiumaa vallavalitsuse ja ettevõtetega. “Alustasime pilootprojektiga Hiiumaal, sest seal on väike, ühtehoidev, aga väga aktiivne kogukond, kus on lihtne piloteerida ja jälgida muutusi,” põhjendas liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Nüüdseks on pilootprojekti eestvedajad koostöös jäätmeettevõtetega teinud projektist ja Hiiumaa jäätmevoogudest kokkuvõtteid ja järeldusi ning tulemused on selgunud.

“Saame kokkuvõtlikult öelda, et üldised liigiti – see tähendab eraldi materjaliliikide kaupa kogutud jäätmete kogused on viimaste aastatega suurenenud ja see on igati positiivne märk,” ütles Rüütelmann.

Tulemused on tema sõnul selged: kui inimestele võimaldada lihtsat ja mugavat jäätmete liigiti kogumise teenust, siis on võimalik liigiti kogutud jäätmete hulka suurendada ning sellega ka neid rohkem materjalina ringlusse suunata.

Biojäätmete edulugu

Eraldi eduloona tõi Rüütelmann välja biojäätmete kogumise, milles on toimunud oluline muudatus: 2020. aastal koguti Hiiumaal kokku 32 tonni biojäätmeid ja 2021. aastal juba 54 tonni. See tähendab, et liigiti kogumise tulemusena on segaolmejäätmetest kahe aasta jooksul välja võetud ja Hiiumaa jäätmejaama viidud 85 tonni biojäätmeid, kus neist valmistatakse komposti.

Hiiumaa valla jäätmespetsialisti Kadri Aljase sõnul on eriti positiivne, et ka uus korraldatud olmejäätmete veo süsteem on n-ö paika loksunud. “Iga asi võtab aega, aga näeme Hiiumaa valla kogemuse põhjal selgelt, et oleme tekkekohal liigiti kogumisega õigel teel ning nii oleme elanike aktiivsust jäätmete liigiti kogumisel kasvatanud,” rääkis Aljas.

Väga positiivseks nimetas ta koolide sortimisjaamade projekti tulemusi. “Oleme saanud nii lapsed kui kogu muu koolipere sortima ning tõenäoliselt on lapsed mõjutanud ka kodusid,” märkis Aljas.

Liigiti kogutud jäätmete kogus kasvab

Üldised segaolmejäätmete kogused Hiiumaal on tasapisi vähenenud, liigiti kogutud jäätmete kogused aga suurenenud – samal ajal on ka Hiiumaa rahvastik väikeses kasvutrendis.

“Eriti hästi on hakanud toimima klaaspakendi ning tekstiili eraldi kogumine. Samuti on käima läinud avalikes punktides pakendite liigiti kogumine,” ütles Aljas. Avalikes pakendipunktides ei kogu vald mitte segapakendit, vaid papp- ja paberpakendi, klaaspakendi ning metall-, plastpakendit ja joogikartongi eraldi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.NOORSOOTEATER_20_06_27_06

Aljase sõnul pööratakse vallas järjest suuremat tähelepanu ka biojäätmete liigiti kogumisele. “Biojäätmete kogumine on Hiiumaal kohustuslik ning oleme andnud vallaelanikele võimaluse biojäätmeid kinnistupõhiselt üle anda,” ütles Aljas. Samas on vallavalitsus korraldatud jäätmeveo raames toetanud liigiti kogumist tasuta kasutamiseks antavate konteineritega ning biojäätmete kogumiskorvidega biojäätmete kokku kogumiseks siseruumides.

Kogumisharjumus tuleb luua

Ringmajandusettevõtete liidu koolide sortimisjaamade projekti Sortimisjaamad Hiiumaa koolidesse peamine eesmärk on liigiti kogumise harjumise tekitamine. Eesti maakonnad ja Eesti koolid on sortimisvõimaluste poolest väga erinevad ja ka ebaühtlased, tõdes ERMELi tegevjuht. Pikemaajalisem eesmärk on varustada kõik Eesti koolid ühesuguste sortimisjaamadega, et koolides üle Eesti oleks ühtne jäätmete liigiti kogumise süsteem ja koolilastel tekiks võimalikult varakult jäätmete liigiti kogumise harjumus. Järgmisena liigutakse projektiga edasi Saaremaale.

HARDA ROOSNA

Veel lugemist: