Kümmekond politseinikku ja vabatahtlikku merepäästjat tutvustasid sadadele laevareisijatele lihtsaid mereohutuse reegleid ja õpetasid, kuidas päästevesti selga panna.
TS Laevad pidas reedel parvlaeval Tiiu päästevestide kasutamisele suunatud mereohutusepäeva. Külla oli kutsutud politseinikud ja vabatahtlikud merepäästjad, kes viie rahvarohke laevareisi ajal esitlesid päästeveste. Neid on üsna mitut sorti: korkvestid, isetäituvaid n-ö paukvestid, sportpääste-vestid, aga on ka neid, mis mõeldud lemmikloomadele.
Politseinikel olid kaasas nukud, mille peal sai näidata, kuidas päästevestid selga käib, aga mõni pisike lubas ka päästevesti endale selga panna.
Kärdla politseijaoskonna piirivalvur Tõnis Berkmann ütles, et kahjuks inimesed merel sõites päästevesti kandma ei kipu. Seadus küll kohustab, et meresõidukil peab päästevesti olema, kuid kandma seda ei kohusta.
“Vees aga on päästevesti selga panemine suhteliselt võimatu ja paljud pole seda ka kunagi elus selga proovinud panna,” ütles Berkmann. Nii võibki juhtuda, et juba vette sattununa pole päästevestist kasu.
Rõõmu teeb talle, et ennetustöö kannab vilja ja just lapsed teavad hästi, kuidas päästevesti kasutada. “Teadlikkus oli tegelikult üllatavalt suur, eriti paistis see silma laste puhul – nad teadsid päris hästi, kuidas päästevesti selga panna ja milleks seda vaja on,” ütles Berkmann. “Teinekord tegid lapsed oma teadmistega vanematele silmad ettegi!”
Veel on Berkmann tähele pannud, et päästevesti kiputakse valima moe ja mugavuse järgi. Vesti valikul aga on tähtis hoopis see, et suurus oleks õige. “Tihti pannakse selga sportvest, mis ei anna täit ujuvust, millel puuduvad kaelatugi ja jalgevahe rihmad,” loetles ta selle päästevesti puudusi.
Hiiumaa rannikul on aastas keskelt läbi 10–15 juhtumit, kus inimesed vajavad merel abi. Need on juhtumid, kus siis on kas elud ohus või on vaja alust pukseerida, kui küte on otsa saanud. Siis lähevadki appi kas meie politseinikud või vabatahtlikud merepäästjad.