Argo Nurs Vana aasta kolm kütitud hunti langesid pigem hea õnne ja juhuse läbi, sotsiaalse taluvuse ületanud huntide arvukus saab korrigeeritud ikka peale lume tulekut. Kõrgessaare jahtkond on selle nimel tublisti panustanud. 4. jaanuaril kui saare lõunaotsas alles jälge aeti, oli Kõpus juba vana hall maas!
5. jaanuari jahi rikkus hommikul mahasadanud lumi, mis öised jäljed kattis. Kolmekuningapäev tõotas paremat ja enne kui Emmaste mehed luuret teha jõudsid, kutsuti neid juba Kõppu appi.
Kõrgessaare jahimehed olid jälgede ajamisega alustanud hommikul enne lumesahka, s.t enne seitset ja nii imelik kui see ka ei tundu, olid kaks hunti liikumas Rebastemäe loodusõpperajal! Õppisid nii hundid kui mehed, lindid said ümber metsa veetud ja kell pool üks alustasime ajujahiga. Esimene tabav lask ei andnud end kaua oodata, vana isahunt langes. Teine noor hunt muutus sellevõrra aremaks ega tahtnud kuidagi metsa ja mägede vahelt välja tulla. Mitu meest nägid teda, aga liiga kaugelt.
Nüüd jõuame asja tuumani. Jahi lõpetasid keskkonnainspektsiooni vormikandjad (meesteks ei taha neid kohe nimetadagi) [Viljar] Varblane ja [David] Lukas. Kuulasid jahiraadioid pealt, sõitsid kohale ja palusid jahi lõpetamist, sest rohkem hundijahilube hetkel Hiiumaal ei ole. Ei aidanud seletused, et Peep Männil keskkonnaagentuurist on teinud ettepaneku nelja lisaloa andmiseks Hiiumaale, veel kõrgemad otsustajad on korralduse allkirjastanud ja Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuhile Anu Sarapuule on sellest teada antud. Kirjalik korraldus ei olevat keskonnaameti tehnosüsteemide rikke tõttu inspektoriteni jõudnud, olemasolevad viis hundiluba on realiseeritud ja jahimeeste edasine tegevus on salaküttimine, esmane trahv kuni tuhat eurot jne. Talupojamõistusel põhinevad selgitused ei aidanud, politseipatrull liikus samuti jahimeeste kõrval ja jahijuhataja andis korralduse jaht lõpetada. Hea veel, et PPA kopterit kohale ei saadetud! Üksik nn probleemisendist noor hunt jääb Kõpuotsa tiirutama ja leiab ilmselt koduloomad hoopis lihtsama saagina kui valvsad metsasõralised.
Mehed tulid metsast välja, kerisid lindid (hiidlased kasutavad soomlaste eeskujul videomaki VHS linte, mitte punaste lippudega lipuringi nagu vanasti) kokku ja läksid nördinult koju. Kuhu me oleme jõudnud? Maavanema kokkukutsutud ümarlaud otsustab, et saarele piisab paarist-kolmest hundist. Jahimeestele heidetakse ette, et te loete ulukeid valesti ega oska küttida. (Talvise statistika järgi jagavad Saare ja Hiiu maakond kütitud viie hundiga kummalgil saarel riigis esikohta!) Üle kahe-kolme talve on jälle piisavalt lund, et anda objektiivne hinnang ulukite arvukusele. Kümned vabatahtlikkuse alusel tegutsevad jahimehed saavad võsavillemid kirbule ja keskkonnaministeeriumi alluvuses ametnikearmee kaitseb jälle loodust hiidlaste eest! Poole tunniga rikuvad ära mitmekümne mehe mitme päeva töö – luure, lintide vedamise, jahi nimel ohverdatud töö- ja vaba aja tunnid.
Enne kui kõik mehed olid metsast välja tulnud sõitsid inspektorid juba minema. Kuhu jäi koostöö?
Eriti iroonilisena tundub asjade kulg seetõttu, et kui päeval kell 15 ähvardati jahimehi trahvidega, siis juba samal päeval kell 16.45 jõudis jahimeesteni keskkonnaameti kirjalik korraldus, et Hiiumaale on eraldatud neli täiendavat hundiluba. Kui KÕIK asjaosalised teadsid, et Hiiumaale on väljastatud neli täiendavat hundi küttimise luba, siis tundub jabur, et üks tehniline rike kaalub üles kogu suulise info ja ausõnad!
Täna [7. jaanuari – toim] hommikul alustasime tavalise luurega ja hundijaht oli õnneliku käiguga. Emmaste jahtkonna maadel saime hundi sisse piiratud, ligi 40 meest üle saare tulid kokku, aga vana kaval loom sööstis Lassi küla juures läbi piirajate ja elab õnnelikku hundielu edasi. Mehed läksid koju naerul nägudega, sest loom oli nad üle trumbanud, mitte ametnikud!
PAAVO PRUUL
jahimees
KESKKONNAINSPEKTSIOONI KOMMENTAAR
“Kahtlemata oli tegu jahimehe jaoks emotsionaalse momendiga (olukorras, kus kõik ettevalmistused tehtud, hunt juba silmapiiril ja jahimehed valmis laskma, aga jaht katkestatakse, sest luba puudub), aga püüame selgitada.
Huntide arvukuse piiramine on kindlasti vajalik, selles ei ole küsimus. Kui load on olemas, võib jahti pidada. Paraku ei piisa teadmisest või arvamisest, et load on menetluses ja millalgi saavad need vormistatud.
Jahimeeste väide, et keskpäeval, kui kontrollimine aset leidis, oli korraldus allkirjastatud ja Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuhile Anu Sarapuule sellest teada antud, ei saa olla tõene. Siin on tõenäoliselt tegu kas kommunikatsioonihäire või möödarääkimisega.
Pealegi näeb jahiseadus ette, et luba peab jahil kaasas olema ja seda jahimehed kindlasti ka teavad.
6. jaanuaril kell 14.14 helistas inspektor keskkonnaameti jahinduse spetsialistile eesmärgiga teada saada, kui palju võib Hiiumaal hunte küttida. Ivar Marlen vastas, et luba (limiidi kohaselt) on lasta üks hunt ja neli luba on menetluses. Kõne toimus pärast seda, kui inspektoriteni oli jõudnud informatsioon, et jahimehed on tabanud ühe hundi. Inspektorite üllatuseks ei katkestanud jahimehed pärast hundi tabamist ühisjahti. Jahijuhtaja esitas inspektoritele jahist osavõtjate nimekirja, kuhu oli märgitud ühe hundi küttimise luba. Nimekirjale lisaks esitas jahijuhataja suuruluki jahiloa (hundi küttimise loa), mis oli kantud ühisjahist osavõtjate nimekirjale. Suuruluki jahiloale oli kantud tabamise kuupäevaks 6.01.2016.
Keskkonnaameti info kohaselt anti Ivar Marlenile neljanda hundi küttimisest teada alles 6.01 kell 16.07, misjärel kell 16.45 andis Keskkonnaamet uue täiendava loa nelja hundi küttimiseks, kuna eelmine küttimislimiit (samuti neli hunti) oli äsja täis saanud. Seejärel teavitas Marlen täiendavatest lubadest koheselt ka jahiseltsi.
Kuna päeval inspektorite kontrollimise ajal jahimeestel küttimisload puudusid, oleks jahi jätkamine olnud ebaseaduslik. Sellest tulenevalt oli inspektorite tegevus täiesti seaduspärane.
Leili Tuul
Keskkonnainspektsioon
