credit id=8 align=”alignright” width=”300″]
[/media-credit]Kui vaadata Facebooki gruppi Hiiumaa töökuulutused, siis võib hinnata, et veebis töö otsimine on sama populaarne, kui tutvuste kaudu. Ent lihtne see koolinoortel ikkagi ei ole. Esimesed töösoovid ilmusid gruppi Hiiumaa töökuulutused kohe, kui kooliaasta lõppes ehk juuni alguses, ja see voog ei paista katkevat. Noored on järjepidevad, kuigi reaalselt leiab tööd Facebooki kaudu väike osa soovijatest.
16aastane Glen ütles, et tema on tööd otsinud netist ja sõprade kaudu, kuid Hiiumaal pole alaealisele eriti kellelgi tööd pakkuda.
Tema eakaaslane Veiko Grab: “Suve algusest saadik otsin, sõprade ja neti kaudu. Eriti ei ole leidnud aga natukene olen puid lõhkunud ja selle töö sain sõbra kaudu.”
Kõige rohkem on tööotsijate seas 13–14aastaseid koolinoori. Töölepinguseaduse alusel töö pakkumine neile on aga keerulisem ja rohkemate piirangutega, kui noortele vanuses 16+.
Kuni 14aastaste töökuulutustele üldjuhul ei vastatagi. Positiivne erand on siin Triin Jürimäe, kellele Tiia Raagnurm pakkus kartulipõllu rohimist.
Kevadistest tööpakkumistest meenub kaks ettevõtjat, kes noortele ise tööd pakkusid. Reigi Eiffeli torni juurde pakuti tööd piletimüüjale ning Hiiu Leht otsis lehetüdrukuid-poisse.
Ent ega teistelgi võimatu taskuraha teenida ei ole. “Metsas on mustikaid ja neid ostetakse juba kokku, võin su metsa kaasa võtta,“ vastas Helis Roosimaa ühe noore soovile tööd leida.
Ametlikku palgatööd on lihtsam leida gümnaasiumiõpilastel, eriti neidudel ja just teenindussektoris.
“Mina olen juba kolmandat suve järjest Palade raamatukogus tööl,” teatas Karmen Aasma, kes ei pidanud seda tööd otsimagi. “Ühel kevadel küsis raamatukogu juhataja minu käest, kas mul on suveks plaanid tehtud ja ega ma ei tahaks raamatukokku tööle tulla.” Järgnevatel aastatel on seda kohta talle juba hoitud. “Mul läks kohe eriti hästi!” rõõmustab Aasma, kes on Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilane.
Greete Kivi ütleb, et tal on samuti vedanud nagu Karmenil: “Olen Suuremõisa raamatukogus juba kolmandat aastat.” Ka tema ei otsinud seda tööd, vaid juhataja ise uuris, et kas ta sooviks suvisel puhkuseajal raamatukogutöötajat asendada.
“Esimese aasta järel lubasin, et mitte kunagi uuesti ei veeda ma ühte suvekuud istudes, aga järgmisel aastal õppisin seda aega nautima ning sellel aastal olen juba väga rahul, et saan lugeda raamatuid, istuda vaikuses ning tööpäev algab alles kell kaksteist,” on neiu suvise tööga rahul.
Tema kooliõde Luigi Mälk Käina gümnaasiumist sai töö tutvuste kaudu. “Kuna otsisin nagunii suveks Kärdlasse tööd, siis võtsin OÜ HiiumaaRent pakutud töö vastu. Töö ei ole kontimurdev – laenutan lihtsalt asju välja.”
Kui Luigi otsis tööd Kärdlasse, siis Kadri Oja puhul on probleemiks saanud töökoha kaugus. “Otsin tööd siiamaani, kuna pakkumisi on küll tulnud, aga kõik on nii kaugel ja liikuda [tööle ja tagasi – H.T] on raske,” selgitas Oja, kes Haapsalu kutsehariduskeskuses õpib kokaks.
Vestlesin ka sama vanusegrupi noormeestega. Mitmed nendestki on töö leidnud, peaasjalikult tutvuste kaudu, kuid millegipärast nemad ajalehes oma nime alt rääkida ei soovinud.
Ja lõppeks üks kurb fakt, kui Mandri-Eestis saab suvel mitu tuhat noort tööd malevas, siis Hiiumaa omavalitsustel puudus sel suvel võimekus malevarühmade avamiseks.
