Erakogu KL Lääne maleva Hiiumaa noorteinstruktor Merje Reismaa rääkis, et vanemate noorkotkaste hulgas on füüsiliselt raskemad matkad lausa soositud. “Kevadest saadik on nad rännanud saare eri paigus, nüüd siis soovivad matkata talvel koos ööbimisega telkides,” rääkis Reismaa. “Retk nõuab nii füüsilist kui vaimset vastupidavust, aga samas on turvatud, ning neile, kes varem matkanud jõukohane ja poisid tahavad panna proovile noorte vastupidavust ja teadmisi-oskusi.”
Rajal on viis kontrollpunkti, kus tuleb täita praktilisi ülesandeid. Tarvis on tunda NATO tähestikku, luua sidet, airsoft harjutus, läbida tuleb takistusrada ning mäng “Maa on laava”, kus rakmete ja köite abil on vaja edasi liikuda maad puudutamata. Ka kuulub retke juurde reedehommikune lahing kahe võistkonna vahel. Kasuks tulevad ka teadmised oma kodukoha, see tähendab Hiiumaa kohta. “Noortel on endil ideid-mõtteid küllaga ja vahel tuleb pidurit panna, sest kui ülesanded lähevad liiale ja liiga raskeks, siis kaob osalejail huvi ja hasart,” rääkis Reismaa.
Retk algab kolmapäeval Männamaa rahvamaja juurest, edasi Kuriste kirikust mööda ja esimesel ööl telgitakse Leisu endise koolimaja juures. Edasi kulgeb teekond rannikut mööda Tohvri patarei juurde, kus on teine ööbimine.
Teekonna lõpp on kolmandal päeval Emmaste noortekeskuses. Kogu retke pikkus on olenevalt orienteerumisest kaardi järgi umbes 55 kilomeetrit. Lisaks on külla kutsutud sõbrad Sakala malevast, kelle ülesandeks vastutegevus.
“Liikuda ei tohi mööda maanteed, vaid metsas, külateedel ja varjatult,” selgitas Reismaa. Samas on kogu retke ajal abi kättesaadav ja kedagi hätta ei jäeta ning kaasatud on 25 abistajat-toetajat. Ka retke katkestamine pole mingi halb valik: “Igasugune kogemus, ka negatiivne, on kasulik – siis tead, mida järgmine kord paremini teha.” Ja tõi näiteks, et võib selguda, kas kott oli mugavalt pakitud, kas kaasas oli piisavalt sokke või näkse, kas taskulamp töötas ja jalanõud olid ilmale vastavad.
Tänavu on noored kotkad ja kodutütred olnud aktiivsemad ja neilt on tulnud ridamisi ettepanekuid ning soove, mida korraldada võiks. “Aktiivsete noorte sõnal on kaalu, see maksab ja nad koondavad enda ümber hulga kaaslasi, kellega koos tegutseda,” kinnitas ta.
Noortejuht ütles, et on väga rahul, kui noored ise pakuvad välja ja organiseerivad just selliseid asju, mis neid endid köidavad. “Kui olin ise kodutütar, siis ei tulnud selliste asjade peale, meie ajal ei rõhutatud, et võiksime ka ise ideid välja käia,” meenutas ta. Nii osalesid nad ettevõtmistel, mida pakuti. Samas paljud ei oska midagi välja pakkuda, seega võib ette anda valiku, mida oleks võimalik ette võtta. Tänu enesetutvustamisele koolides ja huvitavatele tegevustele on noorte arv organisatsioonis kasvanud. Hiiumaal on praegu 87 noorkotkast ja 85 kodutütart.
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee
