Noored tantsijad esinesid Europeadel

Euroopa suurimale rahvakultuuri­festivalile Europeade viisid tantsuõpetajad Helgi Taelma ja Maigi Taelma seekord oma noorterühmad Käina Neiud ja Nobejalad.
“Oli uhke tunne esindada Eestit, mõtle – hiidlased lähevad Europeadele,” võttis Marilin Tisler kogemuse kokku.
Varasemalt on pigem osalenud Hiiumaa täiskasvanute tantsurühmad, aga sel aastal Saksamaal Frankenbergis toimunud 56. Europeadele läks 21 noort rahvatantsijat.
“Me ei tajugi, kui palju Eesti tantsupidu meile endile juurde annab,” ütles tantsuõpetaja Helgi Taelma. Teistes Euroopa riikides ei ole tavaks suuri tantsupidusid korraldada ja rahvakultuuriga tegelevaid noorigi on vähe. Nii oli tänavusel Europeadel vähe rahvatantsuga tegelevaid noorterühmi mujalt Euroopast – ainult Eestist, Lätist ja vist ka Tšehhist. Ka on meie tantsijatel rohkem suurte pidude kogemusi ja nad on kursis peo korraldusliku poolega.
Pikk teekond
Festival kestis 17.–21. juulini. Eestist kokku sõitis festivalile 20 rahvakultuurirühma ehk lausa kuus bussitäit. Start Eestist anti juba
15. juuli hilisõhtul, sest teekond oli pikk– palavas bussis läbiti keskmiselt tuhat kilomeetrit päevas.
Nobejalad ja Käina Neiud reisisid koos Saku gümnaasiumi noorte tantsurühmaga ning sisustasid aega ühis­laulmisega. Käina Neiud tantsija Marilin Tisler rääkis, et tänapäeva popmuusika­lugude kõrval lauldi ka Kihnu Virve “Merepidu” ja Raimond
Valgre “Saaremaa valssi”.
Ereda mälestuse sõidust jätsid mägine maastik ja lehvitamine rekkajuhile. Juhendaja Maigi Taelma rääkis, kuidas nad jäid bussiga peaaegu tunniks ajaks liiklusummikusse toppama. Nagu ummikus ikka, liiguvad autod kõrvuti olevatel sõiduradadel erinevas rütmis. Nii juhtus, et nende buss sõitis kõrvalrajal kulgevast rekkast korduvalt mööda ja iga kord lehvitasid noored bussi­aknast kaaskannatajale, kes samuti vastu lehvitas. “Tegime lehvitamisega talle toreda päeva,” ütles Maigi Taelma. Lõpuks lehvitas rekkajuhile terve bussitäis rahvast.
Meeldejäävad poolakad
Tantsijad ööbisid Franken­bergi Burgwaldi kooli võimlas, mis presendi abil oli jaotatud kaheks. Lisaks neljale Eesti kollektiivile ööbis sealsamas ka Poola esindus ja kokku oli ruumis üle saja inimese. Õnneks ei pidanud tantsijad põrandal magama, sest korraldajad olid üles seadnud terve saalitäie narivoodeid. Koolimaja hoovi olid toodud mobiilsed pesemiskonteinerid ja olmetingimused olid tantsijate arvates üldiselt head. Lihtsalt rahvast oli palju, nagu see festivalidel ikka kipub olema.
Marilin Tisler rääkis, et kõige meeldejäävamad olid poolakad, kes õhtuti tantsisid ühistantse sealsamas saalis ja kutsusid kõiki kaasa tantsima. Eestlased õppisid Poola tantse ja õpetasid poolakatele selgeks “Oige ja vasemba”. “Kätlemise koht jäi neile veidi segaseks, aga muidu olid nad head õpilased,” leidis Tisler.
Hiidlasi üllatas nende giidi soe suhtumine. “Igale kollektiivile oli ette nähtud giid, meie Ahmad oli väga abi­valmis ja tegi oma tööd südamega,” ütles Helgi Taelma.
Rahe lõhkus rongkäigu
Kui muidu olid Franken­bergis ilmad väga palavad, siis festivalirongkäigu toimumise päeval, 20. juulil sadas seal rahet. Rongkäik tuli seetõttu isegi katkestada. Hiidlased olid rongkäigus eespool, kuid nende bussikaaslased Saku gümnaasiumist rongkäigule ei saanudki.
“Meie saime rongkäigul ilusti ära käia,” rääkis Helgi Taelma. “Päike paistis ja väga ilus ilm oli – me otsisime isegi varju, sest nii soe oli.”
Enamik Hiiumaa delegatsioonist oli juba tagasi ööbimis­paigas, kui jõudis kohale äikesetorm koos hiiglaslike raheteradega. Noored, kes olid jäänud rongkäiku vaatama, pidid varju otsima. “Meie läksime mingisuguse maja eendi alla, Nobejalad läksid panka,” meenutas Käina Neidude rühma tantsija Kristella Platov.
Hiiumaa noored esinesid festivalil viiel korral: avakontserdil, kontserdil raekoja platsil, kahel tänavakontserdil ja lõpukontserdil.
Teiste esinemisi Hiiumaa noored kahjuks ei näinud, sest selle aasta avakontsert peeti maha üsna kitsastes oludes ja tantsijad lihtsalt ei pääsenud tribüünidele, et laval toimuvat jälgida.
Palju tähelepanu aga said Käina ja Emmaste ilusad rahvariided. “Inimesed tulid tänaval ligi ja uurisid, mis maalt me oleme,” meenutas Krete Saarmets. Ja siis tuli noortel selgitada, kus Eesti asub.
57. Europeade korraldab järgmisel aastal Leedu ja festivalipidu toimub Klaipedas. Hiidlastel aga on põhjust oodata 2025. aastat, mil festival Europeade peetakse Saaremaal.