Jälgi meid

UUDISED

Näitus avab Eesti krooni detailid

EESTI PANGA MUUSEUM
Eesti Panga muuseumis on 16. juunist üleval näitus “Kunstnik avab arhiivi: Eesti krooni detailid”, mis toob vaatajateni Eesti krooni kujundaja Vladimir Taigeri pliiatsi­joonistused krooni detailidest.
Näitusel on väljas kümme eksponaati 25-, 50-, 100- ja 500kroonise pangatähe detailidest. Haruldased teosed on eksponeeritud Pika Hermanni tornis lehvinud sinimustvalge lipu taustal.Eesti Panga muuseumis on 16. juunist üleval näitus “Kunstnik avab arhiivi: Eesti krooni detailid”, mis toob vaatajateni Eesti krooni kujundaja Vladimir Taigeri pliiatsi­joonistused krooni detailidest.
Näitusel on väljas kümme eksponaati 25-, 50-, 100- ja 500kroonise pangatähe detailidest. Haruldased teosed on eksponeeritud Pika Hermanni tornis lehvinud sinimustvalge lipu taustal.
Esmaspäeval, 20. juunil möödub 30 aastat päevast, mil kolm päeva kestnud raha­reformiga tuli Eestis taas käibele Eesti kroon. Pärast ligi viiekümneaastast Nõukogude Liidu okupatsiooni võimaldas rahareform Eesti majandusel ennast lagunevast ja oma väärtust kaotavast rubla­tsoonist lahti rebida.
Rahareformi eellugu
Oma raha kasutuselevõtust hakati avalikult rääkima 1987. aastal, mil Eesti, kasutades ära NSV Liidus käima lükatud uuenduspoliitikat “perestroikat”, võttis suuna isemajandamisele ja iseseisvumisele.
Selle protsessi avalöögiks võib pidada 26. septembril 1987 ajalehes Edasi avaldatud artiklit “Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele”, millele kirjutasid alla Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made ja Mikk Titma. Eeltööd artiklis kajastatud uue majandus­mudeli – ise­majandava liidu­vabariigi – idee kokkupanekul oli teinud kümme­kond sotsioloogi, ajakirjanikku ja majandusteadlast. Artiklit võib pidada rahareformi sümboolseks alguseks, sest muu hulgas soovitati selles oma raha kasutusele­võttu Eestis. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulmineerus 1988. aastal laulva revolutsiooniga, mille käigus toimus rohkelt suuri rahvakogunemisi, aga valmistati ka poliitiliselt ette Eestimaa taasiseseisvumist, mis sai teoks 1991. aastal.
Rahareform viidi läbi kolme päevaga: 20.–22. juunil 1992. Vene rublad vahetati kroonideks kursiga 10 rubla = 1 kroon. Korraga vahetati kuni 1500 rubla, kuid sellist summat paljudel inimestel polnudki.
Majandusteadlased polnud kaugeltki ühel meelel, kuidas oma rahale üle minna. Esialgu oli plaan kasutusele võtta nn üleminekuraha ehk ostutäht, et kaitsta siseturgu ja olla vaheaste üleminekul oma rahale. Rahareformi ajal oleks Eesti kroone vahetatud ainult ostutähtede, mitte rublade vastu. Sellega loodeti ära hoida oht, et Eestisse vagunite kaupa saadetud rublasid oleks pidanud kroonide vastu vahetama.
Ostutähtede kavandi­konkurss toimus 10. novembril 1989. Kavandeid hindas komisjon, mille esimees oli Heinz Valk. Parimaks tunnistati Paul Luhtheina ja tolleaegse Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) graafikakateedri õppe­jõu Vladimir Taigeri tööd, mis aga jäidki ellu viimata, sest viis päeva hiljem loobuti ostutähtede ideest.
8. detsembril 1989 kuulutati välja Eesti krooni paberraha ja 11. detsembril müntide kujunduskonkurss. Sisuliselt oli kunstnikel aega kavandeid teha vaid üks kuu, mis on selle töö jaoks väga lühike aeg.
Vladimir Taiger on meenutanud: “See on küllalt uskumatu, et nii lühikese ajaga sai üldse midagi välja töötatud.”
Krooni kujunduskonkurss
Mündikavandite konkursil otsustati esimene koht jätta välja andmata, selle asemel määrati kaks teist auhinda – need said metallikunstnikud Mari Käbin ja Enn Johannes, kes pensionipõlve veedab Hiiumaal. Mündid otsustati vermida Mari Käbini kavandite põhjal, millel kujutati rahvuslike sümbolitena rukki­lille ja suitsupääsukest. Kuid 16. oktoobril 1990 võeti vastu riigivapi seadus, mistõttu müntide kujundust tuli muuta. Müntidel kujutati taas kolme lõvi, kelle modelleeris Arseni Mölder.
Paberrahakonkursi tingimustes olid ette antud panga­tähtede nimiväärtused: 1, 5, 10, 25 ja 100 krooni. Kõik pangatähed pidid olema ühtsete mõõtudega 120 x 65 mm. Kujunduse kohustuslikud elemendid olid väljaandja nimi Eesti Pank, kaks seeria­numbrit, aastaarv 1990, tekst “Eesti Panga rahatähtede järeletegemine on seadusega karistatav” ning panga presidendi ja direktori all­kirjad. Pangatähe esikülje põhi­motiivina soovitati kujutada Eesti suurmeeste ja -naiste portreesid käsitsi joonistatuna; tagakülje motiivistik jäeti kunstniku enda otsustada.
Paberraha kujundus­konkursi tähtajaks, 15. jaanuariks 1990, esitati 35 kavandit. Kavandeid saatsid nii elu­kutselised kui ka amatöörkunstnikud, üliõpilased ja õpilased. Oma visiooni Eesti kroonist saatis konkursile ka Vladimir Taiger, esitades 10-, 25- ja 100kroonise kavandi. “Valisin rahale välja need isikud, keda oleks ilus vaadata. Hurdast on palju fotosid, Koidulast jälle väga vähe selliseid, mida sobib raha peal kasutada,” on Taiger oma kultuuritegelaste valikut põhjendanud. Pangatähe taga­külje kujundamiseks sõitis kunstnik paljudel juhtudel kohale, tegi fotod ja joonistas kujutise pangatähele selle järgi. Eesti pankranniku kujutise 100kroonisel joonistas Taiger mälu järgi.
Kavandeid hindas žürii, kuhu kuulusid Siim Kallas, Heido Vitsur, Jüri Hain, Enn Põldroos, Kaisa Puustak, Oskar Raunam ja Rein Otsason. Esimene auhind määrati Vladimir Taigerile, teine Aado Tuugale ja kolmas Urmas Ploomipuule. Lõplikud variandid valmisid Urmas
Ploomipuu (1- ja 2kroonine) ja Vladimir Taigeri (5-, 10-, 25- ja 100kroonine) töö tulemusena. Hiljem kujundas ta ka 500- ja 50kroonise pangatähe, millel on Eesti esimese professionaalse helilooja, Käinas sündinud Rudolf Tobiase portree.
Hiljem oma tööle tagasi vaadates on kunstnik öelnud, et on tulemusega rahul. Kuid teades nüüd, kuidas joonistatud kavandist pangatäht valmib, siis on ta teadlik, et kompromisse tuleb teha pangatähe värvivaliku osas. Iga värvitoon nõuab eraldi trükiplaati ja see teeb lõpptulemuse kalliks. Krooni värvitoonide pealt siiski kokku ei hoitud.
Näitus on avatud kuni 17. septembrini.

Toimetaja
HARDA ROOSNA

Vladimir Taiger
Sündinud 29. septembril 1950 Pärnus.
1978. aastal lõpetas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika eriala ja töötas seal edasi õppejõuna. Aastast 1979 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige.
Taiger on loonud ühis­kondlik-poliitilisi ja kultuuri­plakateid. Vabagraafikas viljeles ta algul siiditrükki, kuid 1980. aastate teises pooles hakkas eelistama sügavtrükitehnikat. Lisaks on ta teinud hulgaliselt raamatu­kujundusi ja illustratsioone.
Vladimir Taiger on ka maali­kunstnik. Tema maal “Barracuda” (1975) on Eesti esimesi hüperrealistlikke teoseid.
1999. aastast on Taiger ASi Vaba Maa disainer. Ta tegeleb nii vaba- kui ka kujundusgraafikaga ning on muuhulgas kujundanud trükiseid ja postmarke.

Allikas:
Eesti Panga muuseum

Veel lugemist:

SUVI

JANE ÜKSIK Sel nädalavahetusel, 1.-3. juulil tähistatakse Suuremõisa lossi 250. ning Hiiumaa ametikooli 45. sünnipäeva. Kolmel päeval toimub Suuremõisas mitmeid harivaid, meeleolukaid ning põnevaid...

UUDISED

Lauka Lapimuttide viies lapitehnikas tööde näitus “Lapist tekini” Kõrgessaare Valitsejamajas on avatud veel kolm päeva, tänasest pühapäevani. Laupäeval, 2. juulil ja pühapäeval, 3. juulil,...

UUDISED

Sellesuvisel Reigi pastoraadi näitusel Genius Loci III on lisaks keraamikale ja ajaloole ka üks elav eksponaat – kunagi pastoraadis elanud Tõnu Õnnepalu. Sarja kolmanda...

UUDISED

Tekstiilikunstnik Ainikki Eiskopi siidimaalide näitus “Mooniga” on Kunstiaknal 22. juulini. Nüüd, mil moonide õitseaeg käes, on Hiiumaaga lähedalt seotud kunstnik maalinud moone siidikangastele. Müüdi...