Hiiumaa muuseumi kauaoodatud pärandihoidla projekt pandi riiklikus rahapuuduses pausile ning muuseumi vara peab edaspidigi hoiul olema nõuetele mittevastavates tingimustes.
Hiiumaa muuseumi uue varahoidla vajadus on teada 90ndate algusest ja hoidla ehitusprojekt valmis juba aastal 2019. Seni, kuni uut hoidlat pole, on muuseum püüdnud kasutada olemasolevaid hoidlaid võimalikult tõhusalt.
“Võimalused hakkavad nüüd küll juba kaugelt otsa lõppema – rohkem kokku ei pressi,“ ütles SA Hiiumaa muuseumid juhataja Kauri Kiivramees.
Juhataja tunnistas, et ka keskkonnatingimustes, milles muuseumikogu hoitakse, on seetõttu tulnud teha järeleandmisi.
“Asjad ongi kehvemates tingimustes, kui tegelikult riik ette näeb,“ ütles muuseumijuht. “Riik meile hoidla tingimusi taganud ei ole ja meie käed on jäänud lühikeseks, et midagi ise ette võtta.“
Uute varupindade otsimisega pole muuseum aktiivselt seni tegelenud, kuna on olnud lootus, et uue hoidla ehitus algab. Kiivramehe sõnul pole plaan, hoidla valmis ehitada, siiski kuskile kadunud, lihtsalt rahapuudusel see seisab.
Ootamatu teade
Kultuuriministeerium saatis oktoobri lõpus muuseumidele teate, et alates 2018. aastast ettevalmistatud pärandihoidlate projekt on pandud tähtajatule pausile, sest riigieelarves selleks raha ette nähtud pole.
“Tegevustega jätkatakse rahastamisvõimaluste selgumisel,“ ütles muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonna projektijuht Peeter Mauer Hiiu Lehele.
Maueri sõnul midagi sel aastal siiski tehakse. Nimelt tellis amet Tallinna Tehnikaülikoolilt suurte ühishoidlate kliimakontseptsiooni mudeli väljatöötamise, mille näidisarvutused tehakse Hiiumaa muuseumi hoidla hoone ehitusprojekti näitel. Uurimistöö valmib selle aasta lõpuks ja saab lähteülesandeks Hiiumaa hoidlahoone projekti korrigeerimisel.
“Hiiumaa pärandihoidla projekteerimise ja ehitamise alustamine sõltub aga samuti rahaliste vahendite olemasolust ning järgmise aasta riigieelarve eelnõus selleks raha ei ole kavandatud,“ nentis Mauer.
Muuseumijuhtidele tuli kultuuriministeeriumi teade ebameeldiva üllatusena. Eelmise nädala lõpus saatis muuseumiühing ministeeriumile oma seisukohti selgitava avaliku kirja. Ühisavalduses pöörati tähelepanu sellele, kui ootamatult muuseumide jaoks ministeeriumi otsus tuli ja et paljud muuseumid on arvestanud sellega, et ühishoidlad valmivad 2027. aastal. Kultuuriministeerium vastas, et on muuseumide murest teadlik, mingeid tähtaegu ja ajutist tegevusplaani aga esialgu pakkuda ei oska.
Hädaabi hädasolijaile
Eelmisel nädalal tuli teade, et teadmata ajaks Eesti muuseumide ühise pärandihoidla ehituse pausile pannud kultuuriministeerium pakub kõige suuremas hädas muuseumidele hoiustamistingimuste parandamiseks 400 000 eurot.
Kiivramees ütles, et muinsuskaitseamet tuleb kõigepealt hindama hoidlate olusid üle Eesti. Tema andmetel peaks hindamine aset leidma kas aasta lõpul või järgmise aasta algul.
“Eks me kindlasti valmistume ette selleks tulekuks ja meil on ka iseenesest oma ideed, mida võiks teha, et olemasolevaid tingimusi parandada,“ ütles Kiivramees. Samas tõdedes, et 400 000 eurot kogu Eesti peale ei ole eriti suur summa.
Üldiselt on olnud hea aasta – kogu aasta vältel on olnud pidevalt rohkem külastajaid, kui oli eelmisel aastal. Me jääme küll koroona eelsele ajale veidi alla, aga sellegipoolest on olnud suhteliselt edukas aasta. Tänavu oktoobri lõpuks oli Hiiumaa muuseumi ja selle filiaale külastanud kokku 12 399 inimest, mida on 14,4 protsenti rohkem kui terve 2022. aastaga, kui tehti 10 842 külastust.
Kõigis meie filiaalides oli külastajaid rohkem kui eelmisel aastal. Nii et jäime rahule, aga nuriseda oleks selle üle, et meil oli ikaldusaasta Mihkli talumuuseumis. Loodetud rukkisaak jäi väga kesiseks. Kevadel, kui rukis peaks hirmsa hooga kasvama, siis oli täpselt kuiv aeg ja sellepärast rukis jäi üsna hõredaks. Tegelikult oli sama asi ka kartuliga. Panime küll muuseumiööl kartuli külastajate abiga maha, aga kartul ei tahtnud hästi üles tulla. Ja mis kõige hullem, metssiga ootas terve selle suveaja ära, et siis sügisel need kartulid ise üles võtta. Nii et, kui oli hooaja lõpp, siis tuli ja võttiski kartulid ülesse – meile jäi ainult natukene võtta. Aga pole lugu – eks põllumajandus ongi selline raskesti ennustatav ala.
Külastatavuse kasvule aitas kaasa loodud muuseumikaart, millega külastas Hiiumaa muuseumi ja selle filiaale 454 inimest. Võib julgelt öelda, et Muuseumikaart leidis kasutust ja peamiselt olid kasutajad saare suvised külalised.
Hetkel on Pikas Majas näitus “Mehed kolmest kümnendist“ , kus esindatud kolm kunstnikku, Miikmaa, Reeveer ja Kirme. Kõik nad on juubilarid: maalikunstnik Aarne Miikmaa sünnist möödub 115, raamatu- ja kirjakunstniku Paul Reeveeri sünnist 105 ja nahakunstniku Kaalu Kirme sünnist 95 aastat. Ja siis on meil Ülle Marksi ja Jüri Kassi postmargikujunduste näitus Pika Maja teisel korrusel.
Aasta lõpus on tulemas jõuluteemaline ettevõtmine “Jõulud Vabrikuväljakul“ Pika Maja juures, aga enne seda oli Pikas Majas suur Kadritrall koos elava muusikaga.
Järgmisel aastal hakkab muuseum opereerima ka Tahkuna tuletorni. Eeltööd lepingu sõlmimiseks [senise] operaatoriga käivad ja me jätkaksime seal siis 2024. aasta suvel. Sealsetest plaanidest on veel vara rääkida, kui leping sõlmitud saame nendest rääkima hakata. 2025. aastal peaks toimuma ka uus hange tuletornide operaatorite leidmiseks, saame siis Tahkunas harjutada, kuidas see töö seal käib – eks selline see mõttekäik selle otsuse taga oli.
