Olen mures ja mul on piinlik tänase olukorra pärast. Liiga paljud inimesed on saanud vaidluste käigus musta pori näkku: Hiiu valla aktiivsed kodanikud, koolijuhid, volikogu esimees, koalitsiooniliikmed ja vallavanem. On aeg pesta näod puhtaks ja ausa pilguga üksteisele otsa vaadata. Kuidas edasi?
Üksteise süüdistamise asemel peaksime sama energia suunama koostöösse ja tasakaalustatud arengusse. Näpuga vibutamine ei vii meid edasi. Kõige vastutustundetum ja lühinägelikum on tõmmata enda tagant uks kinni ja loota, et keegi teine lahendab tekkinud olukorra. Hoopis raskem on maha suruda isiklik ego, julgeda oma tegutsemisviisides kahelda, neid muuta ja parandada.
Hiiu vallavolikogu koalitsioon on tunnistanud valla juhtimisel tehtud vigu, kuid valla arengut edasiviivatest eesmärkidest ei ole loobutud.
Volikogu liikmed peavad suutma näha kaugemale ühest valitsemisajast, olema isiklikest huvidest kõrgemal ja sageli seisma silmitsi ebapopulaarsete, kuid vajalike otsustega. See põhimõte kehtib ka vallavolikogu komisjoni liikmete puhul, kellel võib vahel tekkida huvidekonflikt. Näiteks juhul, kui tegemist on selle asutuse juhiga, kus volikogu hinnangul on vaja muudatusi teha.
Otsustajad peavad jääma lugupidavaks, ausaks, inimestega rääkima ja veelkord rääkima. Just kommunikatsiooni puudumine või selle nappus on meid viinud olukorda, kus me praeguseks oleme, kuid kuhu me jõuda ei soovinud.
Muudatused hariduses on ukse ees
Valimisliit (VL) Üks Hiiumaa üheks valimislubaduseks oli tagada tugev ja stabiilne koolivõrk. Arvestades Eesti riigi sihte hariduses (vt Eesti elukestva õppe strateegia 2020) ja valla võimekust kindlustada kvaliteetne kooliharidus valla erinevates piirkondades, panid Üks Hiiumaa liikmed koalitsiooni lauale Hiiu valla põhikooli loomise idee.
Ühe põhikooli puhul kaob konkurents õpilaste pärast, ebavõrdne rahastamine ja ametikohtade dubleerimine. Lapsevanemal on kindlus, et tema laps saab head haridust nii Kõpus, Laukal kui Kärdlas. Küsimus on: kuidas ja mis ajal Hiiu valla põhikool tekib?
Hiiu vallavolikogu kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esinaisena tunnen vastutust, et koolide ühtse juhtimise põhimõtteid ei ole avalikkusele piisavalt lahti räägitud ning kahe põhikooli peale ühe direktori ametisse panemine toimus kiirustades ja ebaviisakalt.
Minu arvates on olnud liiga vähe argumenteeritud ja mõistlikku dialoogi ning oleme ringiga alguses tagasi. 4. septembri pressiteates kinnitas koalitsioon, et Hiiu valla koolivõrgu muudatuste elluviimisel tuleb aeg maha võtta. Käesoleval õppeaastal jätkab Lauka põhikool iseseisva õppeasutusena ning Kärdla ühisgümnaasium saab keskenduda riigigümnaasiumi tulekule. Järgmiste aastate stsenaarium selgub pärast valla arengukava kinnitamist volikogu poolt.
Koalitsiooni seisukoht on, et koos aja maha võtmisega tuleb jätkata Hiiu valla põhikooli idee edasiarendamist, kuid teha seda koostöös koolipere ja kogukonnaga. Selleks tuleb minu arvates uuesti avada läbirääkimised kõikide osapoolte vahel, jätkata avalike aruteludega ja senisest enam kuulata ekspertide arvamusi.
Olen isiklikult seda meelt, et Hiiu valla põhikooli loomisel tuleb lisaks ratsionaalsele ja kõige odavamale lahendusele (väike kool liita suuremaga) kaaluda võrdsuse printsiipi ja võimalust luua mõlema kooli baasil uus kool. Lauka ja Kärdla koolil on mõlemal omad tugevused, väärtused, traditsioonid ja need peavad säilima ka tulevikus. Seda ka loodava Hiiu valla põhikooli sees.
Poole väiksema raha eest volikogu juhiks
VL Üks Hiiumaa soovitusel nõustusin kandideerima volikogu esimehe kohale, kuna näen endas võimekust seda tööd teha ja nii oma panus anda, et Hiiu vallas lahvatanud usalduskriisi leevendada.
18. septembri Hiiu Lehe juhtkiri näitas mind diskrimineeritu rollis. Tegelikult oli poole väiksema tasu eest töötamine minu enda ja Tiit Harjaku ettepanek. Kuidas see ettepanek sündis? Pärast 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisi leppisid VL Üks Hiiumaa ja IRL fraktsioonid kokku, et nii vallavanem kui volikogu esimees on täistööajaga palgalised ametikohad. Üks Hiiumaale kuulunud abivallavanema ametikoht sisaldas ka arengu- ja planeerimisosakonna juhtimist.
Pärast kahte valitsemisaastat on olukord muutunud ja me peame tegema esialgses võrrandis muutusi. Hiiu vald vajab töötajat, kes abivallavanema kohustuste kõrvalt ei pea juhtima osakonda ja kes asub Kõrgessaare rahvale lähemal. Praegu juhib arengu- ja planeerimisosakonda Kaidi Nõmmerga ning abivallavanema rollis on Jaanus Valk.
Struktuurides tehtud muudatuste järel saab endise kahe inimese asemel olema ametis kolm, kuid valitsemiskuludeks ettenähtud summa ei ole suurenenud. Kui tahta, et uus volikogu juht saaks sama suurt palka, mis enne, tuleb meil rahalisi vahendeid juurde leida. See toimuks aga kellegi arvelt. Ma ei pea õigeks, et vallakodanik peab kinni maksma võimulolijate valearvestused ja juhtimisvead. Olemasolevate rahaliste vahenditega tuleb hakkama saada ja paremini kui enne.
Volikogu ja vallavalitsuse rollid
Volikogu on kohaliku omavalitsuse organ, mille rolliks on muuhulgas arengupõhimõtete ja -suundade ettenägemine, valitsusele ja ametnikele ülesannete andmine, nende täitmise kontrollimine ja omavoli ärahoidmine.
Minu arvates on Hiiu vallavolikogu, kui valla kõrgeima võimu kandja, liiga kergekäeliselt andnud osade strateegiliste otsuste tegemise täidesaatvale võimule – vallavalitsusele.
Volikogu esinaisena võtaksin esimesena päevakorda volikogu ja valitsuse rollid, et taastada volikogu seadustest tulenev võim. Nii vähendame poliittehnoloogilist soleerimist ja “mudamaadlust” võimu pärast.
Lennart Meri on öelnud: “Eesti poliitilise juhtkonna eetiline pale on talumatult määrdunud”. Kas suudame Hiiu vallas puhtaks pestud nägudega edasi tegutseda? Mina usun, et see on võimalik.
