Veiko Visnapuu Saabudes pisikese kiirkaatriga Sefine laevatehasesse, on mere poolt tulles võimatu rohelises toonis Leigri uhkust ja ilu mitte märgata. Stardikäskluse ootel alus kibeleb pikale merereisile justkui tiitliheitlusse sööstev vormel-1 auto.
Läheduses ootab valmissaamist ka Leigri sõsarlaev Tiiu, mille põhiliseks värvitooniks on eriti hästi silma hakkav erkpunane.
Need mõlemad alused asuvad hiidlaste ja Hiiumaa külaliste teenistusse Rohuküla–Heltermaa liinil. Tõsi, millal täpselt, pole praamisaaga senist kulgu arvestades praegu ilmselt mõtet ennustada.
Meeskond saabus kolmapäeval
Alates juuli lõpust Marmara mere ääres Leigri valmimisele kaasa elanud Naaber sai ülejäänud Eesti meeskonnaga kokku kolmapäeval Istanbuli-lähedases külakeses. Nüüd on kogu 13liikmeline laeva kojutoomise meeskond Türgimaal ja algas väljaõpe.
Paralleelselt Leigri meeskonna väljaõppega tuleb türklastel aga ära siluda veel rida pisipuudusi, mis on laeva vastuvõtmisel seni erinevate ametkondade poolt välja toodud.
Hiljemalt paari nädala pärast loodab Naaber siiski Leigriga liikuma hakata. Teekond kujuneb vähemalt kolmenädalaseks, ehk isegi pikemaks, kuna puudub ju ettekujutus, kuidas spetsiaalselt Väinamere tarvis projekteeritud alus 4300 meremiili pikkusel teekonnal täpselt käitub.
Aga proovisõitudel Marmara
meres on Leiger käitunud kohati vägagi eeskujulikult. Testsõitudel avaldunud automaatika ja juhtimissüsteemide koostöö puudused on praeguseks kõrvaldatud. See, et Eesti ajakirjanike saabudes laeva alarmid pidevalt kõva häält tegid, oli tingitud sellest, et laev seisis kai ääres.
“Leigriga on väga mõnus sõita – ei mingit vibratsiooni,” kinnitas merekatsetel alusega sõbrunenud Naaber. “Laev toodab diiselmootoriga voolu ja sõidab selle pealt. Hea küll, see on nagu liuglemine,” lisas kapten.
Trepp nagu stripiklubis
Leigri kaptenisillale viib eriti “edev” trepp, millele annavad valgust roosad LEDvalgustid. Läbi huumoriprisma väljendades võiks öelda, et see trepp viib justkui stripiklubisse, mitte laeva kõige tähtsama mehe tööpostile.
“Nii kõrgtehnoloogilist ehk siis nii suure hulga alarmide ja anduritega laeva pole Sefine tehases varem ehitatud,” selgitas teine Türgis viibiv kapten, Guldar Kivro. Ja asus kaptenisillal suure uhkusega tutvustama, kuidas Leigrit juhitakse.
Ringikujulises juhtimiskabiinis on kõik, mis silma hakkab, sõna otseses mõttes tehnoloogia viimane sõna. Mõistagi puudub moodsal laeval suur rooliratas –
114 meetri pikkust alust juhitakse kas edasi või tagasi kahe juhthoova abil, mis meenutavad joystick’i. Ehk siis laeva juhtimine näeb välja nagu mõne vahva telerimängu mängimine.
Tõsi, teatud asjad tuleb korda ajada veel ka Eestis. Näiteks juhthooba liigutades võib kapteni käsi kogemata tööle panna aknapesuri käivitaja.
Rusikad ei välgu
“Tõstame selle lüliti ise Eestis ringi, muidu võib juhtuda, et äkki hakkab tööle kogu laeva aknapesusüsteem,” selgitas Kivro.
Viimastel aastatel Omaanis kiirlaeva kaptenina leiba teeninud Naaber leidis TS Laevade tööpakkumises hea võimaluse rohkem kodus olla. Ta loodab, et saab kõigi uute laevade valmimise järel töötada just Virtsu–Kuivastu liinil.
Saarlasi on Türgis praegu pidevalt ametis teisigi. Näiteks vanemmehaanik Kaido Kirsipuu ootab pingsalt teise Hiiumaa-liinile mineva parvlaeva, Tiiu valmimist.
Kirsipuu kuulub meeskonda, kes Tiiu Eestisse toob.
Juuni keskpaigast Türgi ja Poola laevatehaste vahet hekseldav Kivro on TS Laevade kaptenitest viimane, kes saab kodus tööle hakata. Tema ülesandeks on mõlemas tehases asjade käigul silma peal hoida ehk siis täita ka projektijuhi ülesandeid.
“Kolm nädalat olen Türgis ja siis nädala kodus,” kirjeldas Kivro praegust elurütmi.
Türklaste kummivenitamine, mis on Kivro seal viibides päädinud kahe suure püha ja päevadeks katkenud töötegemisega, pole meest närvi ajanud.
“Tähtis on hoida nendega sõbralikku joont ja mitte riidu minna,” selgitas ta. “Kui näen midagi, mis peaks olema teisiti, ei saa kohe rusikatega vehkima minna. Peame esmalt leidma vettpidava põhjenduse, kui tahame midagi muuta. See, kui mulle midagi ei meeldi, ei maksa ju midagi.”
Nii TS Laevade kaptenid kui ka muud Türgis viibivad meeskonnaliikmed saavad Sefine tehases kasutada kaht 10ruutmeetrist kabinetti, kus kummaski on ruumi viiele mehepojale. Lisaks on nende päralt veel ka konverentsituba. Nähes seda õlg-õla tunnet, ei saa öelda, et töötegemiseks ruumi just väga lahedalt oleks.
Kivro loodab, et kui on kunagi Poolas valmiva viimase uue parvlaeva, Pireti koduvetesse toimetanud, asub ta tööle just sellel alusel. Ta tahaks seilata samuti Virtsu ja Kuivastu vahel.
Praeguste plaanide järgi peaks Leigri vastuvõtmise järel järgmisena valmima Poolas ehitatav Tõll. Kolmanda laevana oodatakse siis Tiiut ja kõige lõpuks teist poolakate ehitatavat alust, Piretit.
