Jaanuarist hakkavad kehtima mitmed seadusemuudatused, mis mõjutavad ka elanike rahakotti: alampalk tõuseb, maksuvaba tulu suureneb, peretoetused kasvavad.
Alampalk tõuseb 430 euroni
Alampalk, millega on seotud mitmed teised tulud ja kulud, tõuseb 2016. aastast 40 euro võrra ehk 430 euroni. Sellega seoses suurenevad lastevanemate kulud omavalitsustes, kus lasteaia kohatasu on seotud alampalgaga. “Näiteks on vanemate kanda jääv lasteaiatasu Viimsis 20%, Tallinnas 10,6%, Pärnus 12%, Tartus 11% ja Kuressaares 9% töötasu alammäärast, nii et vanemad peavad arvestama 3–8eurose kohatasu tõusuga,“ märkis teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Peretoetused kasvavad
Lastega peresid puudutab ka see, et alates 1. jaanuarist suureneb lapsetoetus 5 euro võrra ehk 50 euroni pere esimesele ja teisele lapsele. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta jääb samaks ning on ka edaspidi 100 eurot kuus. Lastega seotud toetustest kasvab vanemahüvitise ülempiir 2015. aastaga võrreldes 175 euro võrra ehk 2549 eurolt 2724 euroni. Lapsi üksinda kasvatavate vanemate jaoks suureneb aga igakuine elatis, mis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud alampalgast ehk 215 eurot.
Maksuvaba tulu suureneb
Uuest aastast suureneb maksuvaba tulu 2040 euroni aastas ehk 170 euroni kuus. Seejuures ei tõuse laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu, mis jääb endisele tasemele (154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas). “Maksuvaba tulu ja peretoetuste kasvu mõjul suureneb uuest aastast kahte last kasvatava ja kahe keskmist palka saava leivateenijaga pere sissetulek aastas umbes 200 euro võrra,” kommenteeris muudatusi Lee Maripuu. “Teisest küljest sööb suurema osa lastetoetuse tõusust lasteaia kohatasu kallinemine. Tallinnas viib kohatasu pere eelarvest järgmisest aastast senise 41,34 euro asemel 45,58 eurot ehk kahe lapse puhul kuus 8,48 eurot rohkem kui tänavu, nii et väike lastetoetuse tõus katabki vaid lastehoiu kallinemise,” tõdes Maripuu.
Veel võib Maripuu sõnul eraisiku seisukohast ebasoodsa muudatusena välja tuua mahaarvamiste kogusumma vähendamise. Alates 2016. aastast vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning heategevuslikke kingitusi ja annetusi. Samuti ei saa järgmisest aastast koolituskuludena tulust maha arvata autokooli ega täiskasvanute huvikoolituse kulusid.
Muutub üüritulu maksustamine
Jaanuar toob kaasa muudatusi kinnisvara üürileandjatele – neil tasub teada, et eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse edaspidi tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. “Näiteks kui eraisik üürib välja korterit, mille igakuine üür on 300 eurot, maksustatakse 3600-eurosest aastatulust tulumaksuga 80% ja 720 eurot ehk viiendiku saab omanik maha arvata üürimiskulude katteks. Sellist mahaarvamist rakendatakse kõigile üürileandjatele sõltumata kulutuste tegelikust suurusest ning kuludokumente, näiteks remondiarveid või tšekke, ei pea maksuametile esitama,” selgitas muudatusi Lee Maripuu.
Lähetuse päevaraha tõuseb
Tihti reisivatel töötajatel tasub teada, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kui lähetus kestab kauem kui 15 päeva või on mitu lähetust samas kalendrikuus, on edasiste päevade eest päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.
Tõusevad nii pensionid kui pensioniiga
Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast. Keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 5,5% ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks. Pensionide täiendav maksuvaba tulu kasvab uuest aastast 225 euroni kuus.
Lee Maripuu
Swedbanki rahaasjade
teabekeskus
