Minister Kruuse pakkus Hiiumaa haigla eelarveaugu täiteks esmalt uute teenuste arendamist, välistatud pole ka teenuste baashinna koefitsendi kasutuselevõtmine. Kiirabiteenuse tagasisaamine võiks olla kaugem tulevik.
Töö- ja tervisehoiuminister Urmas Kruuse osales augusti lõpul Hiiumaa haigla nõukogu koosolekul, ministrit tsiteerides, et “kuulda, mida hiidlased ise tahavad”. Arutluse all oli pärast saare kiirabiteenuse üleminekut Põhja-Eesti regionaalhaiglale (PERH) Hiiumaa haigla eelarvesse tekkinud u 140 000eurone igaaastane puudujääk.
Kruuse ütles, et lootis kuulda, millised võiksid haigla poolt vaadatuna olla täiendavad teenused, mis puudujäävat raha kompenseeriks. Juttu oli nii õendusteenusest kui taastusravi arendamisest, aga ka sellest, et haigla võiks uusi töötajaid palgata. “Kui praegu on tööl üks füsioterapeut, on keeruline taastusraviteenust suuremas mahus pakkuda,” hindas minister.
Tema sõnul on haigekassa välja öelnud, et teatud teenuseid ostetaks haiglalt veel. Kui need võimalused on läbi arutatud, selgub kui palju eelarvest veel puudu jääb ja mis on alternatiivsed lahendused.
“Enne kui riik hakkab midagi tegema, peaks olema lõplik selgus, milliseid teenuseid, mida ka haigekassa rahastab, oleks meil siin võimalik täiendavalt pakkuda,” selgitas Kruuse.
Saare haiglale erikohtlemine
Minister ütles, et ka haigla teenuste baashinna tõstmine mingi koefitsendi võrra on teema, mida kindlasti haigekassaga arutatakse.
Tema sõnul peaks riik käsitlema Hiiumaa haiglat, kui saare haiglat, mitte nii standardselt kui kõiki mandri haiglaid. “Selge see, et ka teenuseid ei saa võrrelda – kõik on siin juba objektiivselt kallim, kuna vahepeal on meri. Ja see, et merest tuleb üle sõita, maksab rohkem kui mööda maanteed autoga sõitmine.”
Minister hindas toimunud kohtumised väga konstruktiivseteks ja pidas vajalikuks kinnitada, et maakonnahaigla Hiiumaale jääb, eelarveaugule lahendus leitakse ning hiidlased ei pea muretsema.
“Tase, mis siin haiglas on saavutatud, teenused, mida siin inimestele pakutakse – ja see puudutab nii põlis- kui suvehiidlasi – on ääretult vajalikud ning loovad turvalisustunde andes hiidlasele arusaama, et riik on olemas,” ütles minister.
Kas reform oli mõistlik?
Ministri sõnul on kiirabireform eesmärki, turvalisem teenus rohkematele inimestele lühema aja jooksul, põhimõtteliselt täitmas.
Samas tunnistas ta, et ajal kui Hiiumaa haigla oli kiirabiga üks kehand, oli koostöö ökonoomne ja sünergiline läbi tööjõu ja muugi.
Kuna PERH siiski kiirabikonkursi võitis ja teenuse osutamise õiguse endale sai, tõdes minister, et pole just lihtne toimunut tagasi pöörata. “Me ei ole seda kõrvale lükanud, aga keegi ei ole väga selgelt kirjeldanud, kuidas see juriidiliselt võimalik on situatsioonis kui hange on läbi viidud, võitja on välja kuulutatud ja võitjaga on sõlmitud leping,” selgitas minister, et võimalus kiirabiteenus haiglale tagasi anda, vajab veel analüüsimist.
Minister leidis, et on üsna mõistlik kui riik viib ellu reforme, lastaks neil ka mingi aeg toimida ja alles siis võetakse vastu otsus, kas see oli ka Hiiumaa jaoks kõige parem lahendus. “Kui see periood saab läbi, tekib küsimus, kas see oli mõistlik või oleks pidanud tegema nagu saarlastel ja jätma Hiiumaa eraldi piirkonnaks.”
